/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2024/09/02/16332178t1ha3bc.jpg)
Kiviõli riigikool, mis sündis Kiviõli 1. keskkooli, Kiviõli vene kooli ja Lüganuse kooli ühendamisel, alustas esmaspäeval ühise aktusega linna keskväljakul. Kooliperes on 569 õpilast ja 43 päris uut koolijütsi, kellest kaks õpib Lüganusel ja 41 Kiviõlis.
/nginx/o/2024/09/02/16332181t1ha8bf.jpg)
"Eriline ja ajalooline on see õppeaasta mitte ainult Kiviõlis, vaid kogu Eesti hariduselus, kuna taasiseseisvunud Eestis hakkavad esimest korda kõik 1. klassi õpilased õppima ja lasteaiarühmad tegutsema eesti keeles. Eestikeelsele õppele lähevad üle ka 4. klassid," ütles aktusel osalenud haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts.
Tema sõnul sai avapaugu aastakümneid oodatud hetk − üleminek eestikeelsele haridusele.
"Terviklik eestikeelne haridusruum tagab ühtsed võimalused edasiõppimiseks ja hakkamasaamiseks tööturul võrdselt kõigile. Kiviõli riigikoolil on üleminekus kanda väga kaalukas roll," rääkis Kristi Vinter-Nemvalts, lubades, et ministeerium riigikooli pidajana on koolile igakülgselt toeks.
Sealjuures on Kiviõli riigikool kantsleri kinnitusel heades kätes − seda juhib Ave Szymanel, kes töötas enne haridus- ja teadusministeeriumi peaeksperdina.
"Tean Avet kui pühendunud haridusinimest, kellel on kindel arusaam uue kooli arengu kujundamisest. Usun, et koostöös koolipere, lastevanemate ning kohaliku kogukonnaga saab Kiviõli riigikoolist väga head haridust pakkuv ja omanäoline eestikeelne kool Ida-Virumaal."
Kool otsib oma nägu
Kristi Vinter-Nemvalts lisas, et kõik saavad ühiselt võimaluse anda uuele koolile oma nägu, luua traditsioonid ja leppida kokku ühised väärtused, mis võtavad parima kaasa senistest koolidest. "Kindlasti lisandub ka palju uut."
Uuel koolil on kolm õppekohta, mis kannavad Lüganuse, Pargi ja Viru nime. Lüganuse kaks esimese klassi õpilast õpivad koos teise klassiga ja liitklassi juhendavad kaks õpetajat. "Oluline on, et lapsed saaksid ka sotsialiseeruda," põhjendas Ave Szymanel.
/nginx/o/2024/09/02/16332180t1h563f.jpg)
Kiviõli kolm esimest klassi komplekteeriti eesti keele oskuse põhjal, koondades kokku neid, kes vajavad rohkem tuge. Kõik nad asuvad õppima endises Kiviõli 1. keskkooli majas.
"Loomulikult on esimesel õppeaastal märgiline eestikeelsele õppele üleminek, aga meil on vaja teha ka arengukava ja õppekava. On vaja leida uue kooli eripära, aga peame arvestama ka erinevate õppekohtade identiteediga − iga kool tuleb oma kogukonnaga," selgitas Ave Szymanel.
Kokkukasvamine sõltub inimestest
Koolijuhi sõnul on keeruline öelda, kui kaua kokkukasvamine aega võtab − see on hästi palju inimestes kinni.
"Mina koolijuhina saan seda hästi palju toetada läbi ühistegevuste, ka inimestega rääkimise ja varase sekkumisega. Hea algus oli ühisseminar, kus olid koos kõik töötajad (kokku on töötajaid 139 − toim.). See, kuidas oleme kooli käivitanud ja kui palju inimesed on kaasa mõelnud, on imetlusväärne. Õpetajad olid valmis oma tööala laiendama ja erinevatesse õppekohtadesse panustama," kiitis Ave Szymanel.
Muudatused puudutavad ka gümnaasiumiõpet, mis kaob Kiviõlis järk-järgult. Tänavu toimus viimast korda vastuvõtt 10. klassi ning kõik gümnaasiumiõpilased saavad gümnaasiumi Kiviõlis ära lõpetada.
"Loorberitele puhkama jääda ei saa"
/nginx/o/2024/09/02/16332184t1hb862.jpg)
Uus õppeaasta on saanud vaevu alata, kui juba tuleb valmistuda järgmiseks, ütles Kiviõli riigikooli aktusel osalenud haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.
Kas lähete uuele õppeaastale vastu pigem põnevuse või ärevusega?
Ikka põnevusega. Ärevus oli viimati paar aastat tagasi, kui tuli ülemineku otsus ja vaatasime esimest korda kõigile numbritele peale, kui palju õpetajaid on vaja keeleõppesse saada jne. Jah, alati saab paremini minna, aga meil ei lähe täna üldse halvasti.
Pole signaale, et kusagil jääb mõni klass õpetajata?
Ei, sellist olukorda ei ole.
Haridusminister Kristina Kallas ütles kooliaasta alguse puhul, et reform viib meid kümne aasta pärast loodetavasti sellisesse tulevikku, kus me enam ei erista haridussüsteemis lapsi kodukeele järgi ning kõigil on võrdsed võimalused jätkata õpinguid ja olla elus edukad. Aga mis on sellel teel lähemad eesmärgid?
Tegelikult algab juba homsest ettevalmistus 2025. aasta 1. septembriks. Loomulikult tuleb esimese aastaga koolidele vajalik kogemus, kas üleminek läks nii, nagu plaanisime.
Kuulates koolipidajate tagasisidet, siis seni on õpetajate osas läinud nii, nagu nad arvasid, ja saadakse kenasti hakkama. Aga loorberitele puhkama jääda ei saa, tuleb kohe järgmiseks aastaks valmis olla.
Meie loomulikult teeme järelevalvet. Märgiline hetk on kindlasti ka 2027. aasta sügis, kui me saame täna kooli läinud laste esimeste tasemetööde tulemuse (kõik üleminekukoolid peavad tegema kohustuslikus korras tasemetöid eesti keeles teise keelena, matemaatikas, loodusõpetuses ja vene keeles emakeelena − toim.). Seda, et ainealased teadmised läheksid halvemaks, pole põhjust karta.