/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2024/09/27/16383710t1ha935.jpg)
Kuna Aidu karjääris ei jätku piisavalt vett, valis Fermi Energia Lüganuse vallas tuumajaama uueks asukohaks Aa küla, vallavolikogu jäi sellega nõusse.
Kui Eestis tuumaenergeetikat arendav Fermi Energia neli aastat tagasi tulevase tuumajaama jutuga esimest korda Lüganuse valda tuli, räägiti selle võimalike asukohtadena Aa ja Moldova külast ning Aidu karjäärist.
Kaks järgmist aastat räägiti peamiselt Aidust.
Pool aastat tagasi hakati uuesti Aa külast rääkima.
Tuumajaama Eestisse tulemine pole veel otsustatud
- Riigikogu tegi 12. juunil põhimõttelise otsuse kaaluda tulevikus Eestis tuumaenergia tootmist. See otsus võimaldab alustada tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
- Fermi Energia soovib rajada kahe uue põlvkonna 300 MW väikereaktoriga tuumajaama ja määrata sellele riigi eriplaneeringuga asukoha.
- Ühe reaktori ehitusmaksumus on praeguste teadmiste juures suurusjärgus 1,5 miljardit eurot.
- Otsust, kas Eestisse üldse tuumajaama ehitada, riigikogu veel teinud ei ole.
Kahele karjäärivett ei jätku
"Aidu variant langes ära, sest karjääris ei piisa tuumajaama jaoks vett," põhjendas Fermi Energia kommunikatsioonijuht Mihkel Loide, miks mereäärse ala juurde tagasi pöörduti.
Et Aidu ei sobi, selgus varakevadel valminud Aidu karjääri ja Purtse jõe veebilansi uuringust. Nimelt tahab Aidust vett võtta ka VKG tselluloositehas ja tuumajaama tarbeks võib seda siis väheks jääda. Vähemalt oleks veevaru nii piiripealne, et sellega riskida ei saa.
Lüganuse vald sai uuest asukohavalikust teada umbes pool aastat tagasi, ütles vallavolikogu esimees Andrea Eiche.
Märtsis, kui vallavolikogu pärast pikka viivitust andis Fermi Energiale põhimõttelise nõusoleku viimase taotletavas riigi eriplaneeringus võimaliku asukohaga osaleda, täpsemast asukohast juttu ei olnud. Küll aga kiitis volikogu tookord heaks koostöölepingu tuumaenergiat arendava firmaga.
Eelmise nädala algul valda saadetud kirjas küsis Fermi Energia volikogu seisukohta juba konkreetse alaga eriplaneeringu taotluses osalemise kohta. Muidugi pole jutt enam Aidust, vaid Aa ja Moldova küla hõlmavast piirkonnast.
Kolmapäeval andis volikogu oma nõusoleku.
/nginx/o/2024/09/27/16383711t1hc72b.jpg)
Kaks asukohta Aa, üks Moldova külas
Vaid päev enne vallavolikogu istungit korraldas Fermi Energia Lüganuse vallas järjekordse infopäeva, kus tutvustati ka uut planeeringuala.
Jutt on trapetsikujulisest alast, mis hõlmab nii Aa kui Moldova küla. Fermi Energia eelistab tuumajaama asukohana merest kaugemale, teisele poole maanteed jäävat võimalikku asukohta, ent alternatiividena käsitletakse ka Aa ja Moldova rannaala.
Vallaelanikud tegid ettepaneku planeeringuala lõunapoolset otsa Voorepera küla poole laiendada, et võimaliku tuumajaama ja Aa küla, samuti Kohtla-Järve linna vahele barjääriks rohkem metsa alles jääks.
"Kaalusime seda varianti, aga kuna meil endal pole vaja nii palju metsa maha võtta, siis suurem osa võimaliku tuumajaama 150hektarilisest alast, sada hektarit võib ka metsana alles jääda," rääkis Mihkel Loide. Ja täpsustas, et praegune plaan on üksnes Fermi Energia ettepanek ning riigi eriplaneeringu käigus võib nii riik kui mõni teine arendaja ka teistsuguseid planeeringualasid välja pakkuda.
Koosolekul võtsid elanikud jutuks ka kõnealuse ala läheduse Kohtla-Järve linnale, viidates tuumaenergia töörühma tellitud ruumilise mõju analüüsile. Selle järgi peaks tuumajaama ja vähemalt 10 000 elanikuga asumi vahele jääma vähemalt 20 - 50 kilomeetrit. Kui palju selle analüüsiga on planeeringuala määratledes arvestatud, kohapeal ei selgunud.
Aa külavanem: "See tundub nii uskumatu"
"Ma usun, et uus planeeringuala kohalike elanike jaoks erilist probleemi ei tekita, eriti kui me suudame seal tulevikus metsa säilitada," ütles Mihkel Loide.
Aa küla elanikud on teist meelt: Aa randa ei tohi tuumajaama kohe kindlasti ehitada ja ega see teisel pool teed olev mets neile asukohana sugugi rohkem meeldi.
Aa külavanem Helmi Sibrits on käinud päris mitmel Fermi Energia korraldatud koosolekul, kuulnud seal ilusaid sõnu ja ümmargust juttu.
"Aa külast on nad ju algusest peale rääkinud, aga see tundub praegu nii uskumatu, küla poolt vaadates on see ikka räige," ütles ta, et vahepeal räägiti ju üksnes Aidust.
Fermi Energia inimesed on külarahvaga küll suhelnud, teadmine, et plaanid Aidust Aasse on liikunud, ei tulnud neile üleöö, aga see ei tee asja lihtsamaks.
"Neli aastat seda teemat keerutada ja jõuda lõpuks randa välja..." on Sibritsal raske külaelanike hirme ja muresid sõnadesse panna. Alustades sellest, kust ja kuidas torud ja kaablid hakkavad kulgema, mis saab teedest, mis kaasneks jaama ehitamisega, ja lõpetades sellega, mida tuumajaam ise kaasa tooks.
Moldova küla on seni kõrvale jäetud
Teise alternatiivse asukoha, Moldova küla inimestega pole sel teemal üldse keegi suhelnud.
Külavanemat Moldovas ei ole, küll aga ütles seal elav Mikk Moldau, et elanikud pole Fermi Energia uuest plaanist kuulnudki.
"Juba mitukümmend aastat räägitakse igasuguseid asju, mida kohe-kohe tegema hakatakse, aga tegusid ikka ei ole. Muidugi oleme teadlikud, et kusagile Lüganuse valda plaanitakse tuumajaama − päris alguses oli ju ka Moldovast juttu −, aga seda, et nüüd siia tahetakse teha, pole meile keegi öelnud."
Fermi Energia infopäevadel pole Moldau enda sõnul kordagi käinud.
Järgmisele − juba oktoobris ja Aa külas − lubab ta igatahes minna.
Ja edaspidi ootavad mõlema küla elanikud valla poolt paremat suhtlust ja koostööd.
Fermi Energia tahab riigi eripalneeringu taotluse esitada novembrikuus. Lisaks Lüganuse valla Aa külale kirjutatakse sinna planeeringualana sisse ka Lääne-Virumaal Kunda lähistel asuv piirkond.