Pannjärve spordikeskust asub juhtima Avo Sambla

Erik Gamzejev
, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illukalt pärit Avo Sambla jõudis suusatajana Eesti noortekoondisesse, ta on tegutsenud Ida-Virumaal noortetreenerina ja asub uuest aastast juhtima Pannjärve keskust.
Illukalt pärit Avo Sambla jõudis suusatajana Eesti noortekoondisesse, ta on tegutsenud Ida-Virumaal noortetreenerina ja asub uuest aastast juhtima Pannjärve keskust. Foto: MATTI KÄMÄRÄ, Pôhjarannik

Alutaguse valla sihtasutust Pannjärve Tervisespordikeskus asub uuest aastast juhtima suusatreener Avo Sambla, kes vahetab selles ametis välja selle keskuse rajamist endise Illuka vallajuhina vedanud Tarmo Kollo, kes jääb tööle keskuse haldusjuhina. 

Sihtasutuse nõukogu esimees ja Alutaguse vallavolikogu aseesimees Paul Kesküla märkis, et 20 aastat keskuse eestvedajaks olnud Tarmo Kollo soovis ise juhtimisest kõrvale astuda ning lasta nooremal ja energilisemal inimesel toimetada.

Suuremad investeeringud on tehtud 

Ühes Ida-Virumaa populaarsemas tervisespordikeskuses on endise Illuka valla raha eest ehitatud välja suusastaadion ja rullirada, riietusruumid, saunad, majutuspaigad, kohviku- ja seminariruumid. Kesküla sõnul on  suuremad investeeringud tehtud. Rohkem kui aasta tagasi toimunud valdade liitmise eel kindlustas Illuka vald ka järgnevaks kolmeks aastaks Pannjärve keskusele tegevustoetuse.

“Suurem osa keskusest on välja ehitatud. Praegu on väljakutse eelkõige selles, kuidas tõmmata rohkem inimesi ligi ja konkureerida edukalt teiste analoogsete keskustega,” ütles Kesküla, lisades, et nõukogu ootab muu hulgas uuelt tegevjuhilt ka seda, et keskus teeniks rohkem omatulusid.

Avo Sambla sõnul ongi tema suuremaks ülesandeks keskuse turundamine ja selle külastatavuse suurendamine. “Eks siiani annab ikka tunda see paljudes juurdunud arusaamine, et Ida-Virumaa asub Tallinnast või Tartust väga kaugel. Kuid juba praegu käib kõva töö selle nimel, et selline suhtumine murda,” lausus ta.

Suuremad üritused Pannjärvel sel talvel

* 42 järve matk 16.-17. veebruaril.

* Alutaguse maraton 23. veebruaril.

*  Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 22.-24. märtsini.

Üritusterohke talv

Eeloleval talvel on Pannjärvel suurematest üritustest kavandatud Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet kuuluv 21. korda toimuv Alutaguse suusamaraton, mis sel hooajal sõidetakse 23. veebruaril. Uue sündmusena eelneb sellele eelmisel õhtul öömaraton, kus suusatatakse pealampide valgel. Märtsi lõpus koguneb Pannjärvel Eesti murdmaasuusatamise praegune eliit jagama Eesti täiskasvanute meistrivõistluste medaleid paarissprindis, teatesõidus ja pikkadel distantsidel. Laupäevasel päeval toimuvad ka Eesti seenioride meistrivõistlused, kus võib starti tulla mitmeid endisi nimekaid suusatajaid.

Lisaks suusahooajale teeb Sambla plaane ka lumevabaks ajaks. “Tuleb tegus aeg. Mitmed kokkulepped on tehtud ka suviseks ajaks,” sõnas ta.

Eelkõige just treeningulaagrite arvu suurendamine on üks neid võimalusi, kuidas suurendada Pannjärve keskuse külastatavust ja täituvust. “Oma kogemusest võin öelda, et treeningutingimuste poolest on siin kõik vajalik olemas,” lisas ta.

Mõned aastad tagasi ise Eesti noorte suusakoondisesse kuulunud Illuka vallast pärit Sambla on viimastel aastatel tegutsenud suusatreenerina nii Jõhvi spordikoolis kui Alutaguse suusaklubis. “Keskuse juhtimine on nüüd mu põhitöö. Peale selle jätkan ka treeneritööd, kuid seda koormust olen nii palju tagasi tõmmanud, et päris maast madalast uute rühmadega ma praegu ei alusta. Selleks pole aega. Aga olemasolevatesse treeningurühmadesse võtan ikka huvilisi juurde,” märkis ta.

Paul Kesküla sõnul plaanib Alutaguse vald järgmisel aastal ehitada valmis ka umbes nelja kilomeetri pikkuse kergliiklustee Jõhvi-Vasknarva maanteelt kuni Pannjärveni. Samas ootab Alutaguse vald, et ka Kohtla-Järve linn võtaks teha oma mõnekilomeetrise jupi Vana-Ahtmest kuni maanteeni. Sel juhul saaksid Kohtla-Järve ja Jõhvi inimesed tulla Pannjärvele nii rataste kui rulluiskudega või ka kõndides. Talvel saaks teha sinna suusarajad. “See muudaks Pannjärve keskuse külastamise ka siinsete linnade inimestele mugavamaks ja soodustaks tervisespordi harrastamist,” lausus Kesküla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles