Reinar Halliku korvpallikool on laienemas Jõhvi

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinar Halliku korvpallikool on alates 2017. aastast tegutsenud Iisakus ja Mäetagusel, nüüd on tekkinud plaan laieneda ka Jõhvi.
Reinar Halliku korvpallikool on alates 2017. aastast tegutsenud Iisakus ja Mäetagusel, nüüd on tekkinud plaan laieneda ka Jõhvi. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Üle-eelmisel aastal Iisakus ja Mäetagusel tegevust alustanud Reinar Halliku korvpallikool on laienemas nüüd Jõhvi, saades endale Jõhvi spordikooli korvpalliosakonna lapsed.

Eelmisel esmaspäeval kutsus Jõhvi spordikool mõnepäevase etteteatamisega kokku korvpalliosakonna lastevanemate koosoleku. Lapsevanem Margo Meriranna sõnul anti koosolekul teada, et Jõhvi spordikool tahab sulgeda korvpalliosakonna ja seda juba jaanuari lõpust. "Selget põhjust ei kõlanudki. Spordikooli juhataja Fedorenko ütles vaid alguses, et õpilaste arv on väike, noorematesse vanuserühmadesse uusi õpilasi ei tule ja nii ei saa ala arendada," rääkis ta, lisades, et samas tehti ettepanek, et lapsed läheksid üle Reinar Halliku korvpallikooli.

Valikuvõimalust ei jäänud 

Meriranna sõnul kirjutaski enamik koosolekul osalenud lastevanematest avalduse, et lapsed astuvad spordikoolist välja ja liituvad Halliku kooliga. Ta ise ja veel üks lapsevanem võtsid mõtlemisaega. "Ega mingit valikut ei jää. Korvpall on võistkondlik ala, kui enamik lapsi läheb üle, siis ei jää ka teistel midagi muud üle kui kaasa minna," sõnas ta.

Mina ei tulnud siia sõdima, ma tulin oma asju tegema. 

Reinar Hallik

Spordikooli direktor Jevgeni Fedorenko ütles samas Põhjarannikule, et jutud korvpalliosakonna sulgemisest ei vasta tõele. "Minu arvates arutati koosolekul korvpalli edasist arendamist. Me ei sundinud kedagi mingeid otsuseid tegema," sõnas ta, lisades, et see koosolek kutsuti kokku, kuna Reinar Halliku korvpallikoolilt tuli vallale koostööettepanek. "See on üks võimalus. Kui keegi vanematest soovib oma last spordikooli edasi jätta, siis see võimalus on olemas."

Spordikooli juhil polegi võimalik teist sõnumit anda, sest huvikooliseaduse kohaselt ei ole huviala sulgemine keset õppeaastat võimalik, välja arvatud juhul, kui kõik õpilased lahkuvad. See võimalus võibki nüüd Jõhvi spordikoolis tekkida.

Hallik: ma ei tulnud siia sõdima 

Reinar Hallik sõnas, et asutas oma korvpallikooli Ida-Virumaale plaaniga tõsta selle spordiala taset mitte ainult Iisakus ja Mäetagusel, vaid kogu maakonnas. "Mina ei tulnud siia sõdima, ma tulin oma asju tegema. Ma ei ole konflikti astunud. Olen seda meelt, et peame ühiselt seda tegema, ainult Halliku kool üksi seda taset ei tõsta," lausus Hallik, lisades, et on püüdnud teiste siinsete korvpalliklubidega koostööd teha, ent see pole vilja kandnud.  "Kardetakse, et ma võtan nende lapsed ära. Ma pole neilt ühtki last võtnud. Ise tulevad, kes tahavad."

Jõhvi vallaga ei ole Halliku sõnul tema koolil esialgu veel ühtegi kehtivat lepingut. "On olemas valmisolek koostööd teha ning oleme esitanud vallale ka visiooni, kuidas see töö peaks hakkama käima. Põhimõtted on samad mis Iisakuski, ainult et Jõhvis on rohkem lapsi, suurem saal ja muidki võimalusi rohkem," ütles ta.  

Jevgeni Fedorenko arvates tuleb korvpalli puhul Jõhvis midagi muuta, sest praegune 33 õpilase ja kahe treeneriga osakond spordikoolis sureb muidu välja. "Uusi nooremaid lapsi juurde ei tule," sõnas ta.

Kõige rohkem on toimuvast häiritud Jõhvi oma korvpalliklubi BC Karjamaa, kus käib trennides 54 Jõhvi last vanuses 9-19 aastat. Klubi juhatuse liikme Arvo Alleri arvates ei käitunud vallavõimud ausalt, kui jätsid koosolekule kutsumata nende klubi esindajad. "Oleme korvpalliga Jõhvis päris palju aastaid tegelnud. Kui nüüd tehti nii-öelda korvpalli arendamise koosolek, siis oleks võinud ju meid ka kuulata," ütles ta, lisades, et sellest jäigi mõru maik, et ala kohalikud eestvedajad mängust välja jäeti.

Alleri sõnul peaks küsimusele, miks ei tule nooremaid lapsi spordikooli korvpallirühmadesse, otsima vastust eelkõige spordikooli juhtkond ise. "See oleneb esmajoones ikka nendest treeneritest, keda spordikooli on tööle võetud," lausus ta.

Ta tõrjus ka Reinar Halliku väiteid, et kohalikud klubid ei soovi koostööd teha. "BC Karjamaa teeb näiteks Kohtla-Järve HITOga väga palju asju ühiselt," tõi ta näite.

Jõhvi spordikool soovib suuremaks kasvada  

Jevgeni Fedorenko sõnul ei ole tal soovi tekitada probleeme  BC Karjamaale. "Nemad arenevad lihtsalt oma suunas," ütles ta, andmata selget vastust, miks seda kohalikku klubi korvpalli arendamise koosolekule ei kaasatud.

Kui korvpalliosakond lõpetab Jõhvi spordikoolis tegevuse, jääb sinna vaid viis spordiala: kergejõustik, suusatamine, võrkpall, ujumine ja sulgpall. "Spordikool jääb kindlasti alles ja selle lipu tõstame veelgi kõrgemale," lubas enesekindlalt Fedorenko.

Uute alade avamine sõltub tema sõnul sellest, millised uued spordiobjektid Jõhvi kerkivad. Kui pargikeskuse teises etapis peaks kunagi valmima näiteks jäähall, siis võiks kõne alla tulla jäähoki ja iluuisutamise rühmade avamine.  "Proovime teha kõik, et Jõhvi spordikool kasvaks senisest veelgi suuremaks," ütles ta, nähes kasvuvõimalusi ka kergejõustiku arvelt, kui kooli juures peaks mõne aasta pärast valmima uus staadion.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles