Are Mets − kuldsete käte ja tajuga suuskade võlur

Are Mets oli läinud teisipäeval koos Tatjana Mannima ja kahe tütrega Narva kolledžis, kus tunnustati Ida-Virumaa parimaid sportlasi. Selja taha oli just jäänud kaks ööpäeva jutti kestnud toimetamine Soome suusakoondises.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa parima naissportlase Tatjana Mannima kaasa Are Mets on maailma tippsuusatajate seas üks hinnatumaid hooldemehi − tema ettevalmistatud suuskadega on võidetud kuldmedalid koguni viitel olümpiamängudel järjest.

Eelmise teisipäeva õhtul tegi Tatjana Mannima koos perega edasi-tagasi autosõidu Otepäält Narva, kus ta võttis 12aastase vaheaja järel vastu Ida-Virumaa parima naissportlase auhinna. Narvas oli ka tema abikaasa Are Mets, kel olid äsja selja taha jäänud pöörased tööpäevad.

Hooldemeeste pöörased tööpäevad 

Soome murdmaasuusakoondise hooldetiimis ametis olev Mets ärkas pühapäeva hommikul kell kuus Edela-Rootsis asuvas Ulrichamnis ja asus ette valmistama suuski sel päeval selles linnakeses toimunud maailma karika etapil kavas olnud teatesõitudeks. Niipea kui sõidud läbi, istus ta kahest kaubikust ühe rooli − sõidukitesse oli kogutud Soome suusakoondise varustus, mis tuli toimetada 1300 kilomeetri kaugusele Lõuna-Saksamaale Münchenisse.  

Esmaspäeva hilisõhtul astus ta Münchenis Eestisse suunduvasse lennukisse, kus sai kolm tundi magada. Eestis ootas ees teekond Tallinnast koju Otepääle, kuhu ta jõudis kell neli hommikul. Sama päeva õhtul seisis ees sõit Narva. «Olin peaaegu kaks ööpäeva järjest olnud tegevuses ja selle sees vaid kolm tundi maganud,» kirjeldas ta Narvas Põhjarannikule oma eelnevate päevade ajagraafikut.

Soome suusakoondisel ei ole siiski plaanis hinnatud ning kuldsete käte ja tajuga hooldemeest tööga tappa.  Enne veebruari teises pooles algavaid maailmameistrivõistlusi Austrias Seefeldis sai ta mitu nädalavahetust vabaks.  «Hooldemees peab puhanud olema. Kui vaim on väsinud, siis kipuvad tulema ka valed otsused,» sõnas ta.

Seefeldi MMil ootavad keerulised lumeolud

Kümnete tiitlivõistluste kogemusega Are Mets ennustab, et  eelseisev MM Seefeldis peaks tulema huvitav nii sportliku konkurentsi kui ka lume- ja ilmatingimuste poolest. «Määrdemeestel võib tulla seal väga palju tööd. Kui on pilvised ilmad, siis on rahulikum ja lumi on stabiilsem. Aga kui päike mägedes paistab, siis on nii, et pool rada on varjus, teine pool rada päikese käes, mis tähendab, et temperatuur võib kõvasti erineda. Lisaks muutub lumi päikese mõjul mägedes väga kiiresti kuivaks,» rääkis ta tulevase MMi toimumispaiga eripäradest, kus hooldemeestel tuleb sportlastega leida suuskade määrimises optimaalne kompromiss.

Are Metsaga seotud tiitlivõistluste medalivõidud

Are Metsa määritud suuskadega on võidetud hulganisti olümpia- ja maailmameistrivõistluste medaleid. 

  • Andrus Veerpalu − kaks olümpiakulda (2002. ja 2006. aastal 15 km klassikasõidus), maailmameistrivõistlustelt kuld (2000. aastal 30 km klassikasõidus) ja hõbe (1999. aastal 50 km klassikasõidus).
  • Justyna Kowalczyk − kaks olümpiakulda (2010. aastal 30 km ja 2014. aastal 10 km klassikasõidus), -hõbe (2010. aastal sprindis) ja -pronks (15 km jälitussõidus), maailmameistrivõistlustelt kaks kulda, kolm hõbedat ja kolm pronksi.
  • Iivo Niskanen − kuldmedal 2018. aasta taliolümpial (50 km klassikasõidus; Mets vastutas Soome koondise hooldetiimis suuskade pidamise eest).
  • Krista Pärmäkoski − 2018. aasta taliolümpial kaks hõbedat (30 km klassikat ja teatesõit) ja kaks pronksi (15 km suusavahetusega sõit ja 10 km vabastiilis). 
  • Matti Heikkinen − maailmameistrivõistluste pronks (2017. aastal 50 km vabastiilis). 

Küsimusele, kui palju suuski tippsuusatajad MMile kaasa võtavad, ütleb Mets konkreetselt: «Kõik, mis on!» Jutt käib keskmiselt 50-60 suusapaarist. Hoolimata aastakümnetepikkusest kogemusest ja tuttavaks saanud võistluspaikadest, on Metsa sõnul konkreetsed ilmaolud ikkagi iga kord täiesti uued. «Aknast välja vaadates võib tunduda, et ilm on sama mis eile. Aga ilm on päeva võrra vanem ja mõnikord võib ka tunniga väga palju muutuda.» 

Tavapäraselt käib hooldemeeskonna töö nii, et võistluseelsel päeval testitakse 16 paari suuski, millest võistluspäeva hommikuks jääb sõelale 4-6 paari. Hommikuse testimise järel teeb sportlane ise viimase valiku.  

Tippsport on täppisteadus 

Soome koondises on ametis kaheksa hooldemeest ja lisaks hooldepealik. «Tööd on nii ära jagatud, et ma vastutan pidamise poole eest. Lisaks on personaalselt minu vastutada Krista Pärmäkoski ja Matti Heikkineni ning sellest aastast ka noore sprinteri Lauri Vuorineni suusad,» rääkis ta.

28aastane Pärmäkoski on praegu Soome parim naissuusataja, kes võitis aasta tagasi toimunud olümpial neli medalit: kaks hõbedat ja kaks pronksi. Tema edu võtmeks peab Mets muude tegurite kõrval täielikku pühendumist ja professionaalsust. Näitena, milliseks täppisteaduseks on tippsport muutunud, räägib ta, et Pärmäkoski elab juba aastaid nõnda, et tema keha küljes olevad andurid koguvad ööpäev ringi andmeid tema organismi kohta. «Näiteks selle järgi, milline on uni öösel, näeb juba paar päeva ette, kui mingi haigus on tulemas. Sportlane ise ei pruugi seda tol hetkel veel tundagi, et tal midagi viga oleks, aga tänu nendele andmetele saab kiiresti treeningukoormusi muuta ja raskemat haigestumist ära hoida. Mitme aasta andmete põhjal on võimalik ka vormikõvarate kujunemist prognoosida,» avas ta absoluutse tippspordi köögipoolt.

35aastane Matti Heikkinen on Andrus Veerpalu tüüpi suusataja, kes hooaja jooksul harva tähelepanu pälvib, ent tähtsatel tiitlivõistlustel sõidab ühtelugu medalile. Viimati kaks talve tagasi Lahtis toimunud MMil, mil ta pälvis 50 km maratonis pronksi. Mets usub, et Heikkinen on selleks suuteline ka eelseisval MMil. «Hooaja algus läks tal nässu, aga nüüd Rootsis näitas, et on noka ülespoole saanud,» sõnas Mets, lisades, et Heikkinen on nii väike mees, et tal polegi võimalik pikka aega vormis olla, sest tal pole seda suurt vormi kusagil hoiustada. «Aga mõneks tähtsaks võistluseks oskab ta end parimasse seisu sätttida. Ta on ka selline mees, kes on suuteline tulemuse nimel endast viimase võtma,» rääkis Mets.  

Pyeongchangis  Soome murdmaakoondist juhtinud  Olli-Pekka Kärkkäinen rääkis Postimehele, et Metsa roll hooldetiimis on väga suur. «Soome suusahooldajate seas hinnatakse Aret väga kõrgelt. Tema oskused on ekstraklassist ning meile väga tähtsad,» tõdes ta.

Kiidusõnu jagas talle ka Krista Pärmäkoski. «Meie koostöö sujub väga hästi. Are on väga kohusetundlik ja initsiatiivikas määrdemees, kes teeb palju tööd  ja annab alati endast parima. Tema teadmiste pagas on väga suur ja tuleb tervele Soome koondisele eriti just pidamismäärdeid silmas pidades tohutult kasuks,» sõnas ta aasta tagasi Postimehele.   

Tagasi üles