Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter tõmbab reedel Jõhvi spordihallis selga Iisaku korvpallimeeskonna särgi, et aidata maha murda Keila, kes on takistuseks teel teise liiga finaalturniirile.
Gerd Kanter püüab aidata Iisaku kossumeeskonda finaalturniirile
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
28. märts 2019, 00:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinar Halliku Korvpallikool/Expertline kaotas kahe võiduni mängitava veerandfinaali esimese kohtumise Keilale 78:82. Gerd Kanter tegi selles kohtumises kaasa ligemale neli minutit. Kätt valgeks ta ei saanud, kuna kaks viset läksid mööda, kuid ühe lauapalli sai ligemale kahemeetrine mehemürakas siiski statistika positiivsele poolele kirja.
Rahutu stiiliga mängumees
"Korvpalliarmastus on mu hinges kogu aeg olnud. Seenioride tasemel olen mänginud ka. Kui Reinar kutsus oma meeskonda, siis ei saanud ju ära öelda," rääkis Gerd Kanter oma sattumisest Iisaku korvpallimeeskonda.
Samas tõdes ta esimese mängu kogemuse põhjal, et võõras võistkonnas kohe olulises kohtumises mängu sekkuda pole sugugi lihtne. "Tuli kohe üks pallikaotus, siis üks ebaõnnestunud sissemurdmine. Oleks vaja natuke rohkem kindlust ja kannatlikkust. Ma kipun liiga palju rabistama ja pallist kiiresti lahti saama," rääkis ta ja arutles, et see võib tulla ka kettaheitest, kus plahvatuslik heitesooritus kestab vähem kui sekundi. "Korvpallis tasub vahel ka mõned petted teha või põrgatada palliga. Mu stiil on natuke rahutu."
Napist kaotusest hoolimata oli Kanteri hinnangul Keilaga peetud esimene mäng, mis tõi kohale rekordarvu publikut, äge. Täismaja loodab Reinar Hallik oma meeskonna toetuseks reede õhtul kella 20ks ka Jõhvi. Tema sõnul sõidab Keilast kohale bussitäis sealseid fänne.
Hallik: oleks justkui Vasaloppeti läbinud
Esimeses kohtumises pika pausi järel platsile jooksnud Reinar Hallik oli oma meeskonnas üks resultatiivsemaid ja osales mängus ligemale 27 minutit. "Ise ka imestasin, et nii palju kestsin, aga pärast oli mitu päeva selline tunne, nagu oleks Vasaloppeti [90 km pikkune kuulus suusamaraton Rootsis] läbi sõitnud," sõnas Hallik.
Gerd Kanteri arvates tuli esimeses mängus kaotus sellest, et meeskonnas oli natuke palju rabedust sees. "Kui Reinar pani mulle puid alla, siis võiks talle ka panna, et ta ise võiks samuti vähem isetseda," sõnab ta ja naerab laginal.
Tõsinedes ütleb aga olümpiavõitja, et veteranide suhtes ongi ootus, et nad teevad olulised asjad ära ning on meeskonna sidujad ja motiveerijad.
Ta meenutas esimesest mängust ka Iisaku meeskonna treeneri, samuti Eesti koondises mänginud Jaanus Liivaku sõnu, et pink on pikk, vahetame, teeme lühikesed sutsud, mille jooksul igaüks annab platsil endast maksimumi. "Ma arvan, et see võistkond on esimese mänguga võrreldes suuteline kindlasti veel ühe käigu juurde panema. Üritame reedel teha kõik nii, et oleks põhjust otsustavaks mänguks Keilasse sõita," sõnas Kanter.