Purtse jõe puhastamine lükati käima

Puhastamise järel peaks Purtse jõgi oma kunagise lõhejõe kuulsuse ja au tagasi saama.

FOTO: JOÃO PAULO DE ALMEIDA MENDONÇA

Kui Purtse, Erra ja Kohtla jõe piirkonnas kogu reostuse kõrvaldamine liiga kulukaks osutub, keskendutakse rohkem saastunud alade puhastamisele.

"Ma väga loodan, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal toimuval "Purfestil" saame rääkida juba puhtast Purtse jõest," ütles eelmise aasta augustis tollane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Jõe puhastamiseks vajalik raha − 15 miljonit eurot − oli siis juba olemas.

Nüüd on alustatud Purtse ja selle lisajõgede − Kohtla ja Erra jääkreostusest puhastamiseks vajalike tegevuste keskkonnamõju hindamist. Keskkonnauuringute keskuses  koostöös ASiga Maves valminud programm on esitatud avalikult arutlemiseks ning suve lõpuks peab valmima juba hindamise aruanne.

Mineviku saast

Purtse jõge on minevikus saastanud Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Püssis asunud tööstusettevõtted. Peamised saastajad olid õlitööstused, kes suunasid oma õlijäätmed alates 1920. aastast Erra ja Kohtla jõkke, kust need valgusid edasi Purtse jõkke ja Soome lahte. Reostuskoormus suurenes nõukogude ajal, kuni 1980. aastatel hakati keskkonnakaitsele rohkem tähelepanu pöörama.

Viimastel aastakümnetel on ohtlike ainete koormus tööstusettevõtete keskkonnameetmete ning tööstusprügilate sulgemise ja korrastamise mõjul järsult vähenenud.  Nüüd on aeg muuta ohutuks ka jääkreostus: jõelammidel, orgudes ja jõesängis ladestunud ohtlikud ained, mis ohustavad inimesi ja loomi otsese kokkupuute ja toiduahela kaudu.

Pinnaveekogude seisundi hinnangu järgi on halvas seisundis Purtse jõgi Viru HEJ paisust suudmeni,  Ojamaa jõest Püssi paisuni ja sealt Viru HEJ paisuni, Ojamaa jõgi Ratva ojast suudmeni ning Kohtla ja Erra jõgi; kesine on Kiviõli kaevanduse kraavi ja Hirmuse jõe seisund.

Kolm varianti

Jääkreostuse kõrvaldamiseks asutakse kaaluma kolme varianti. Esimene neist − jätta saastus looduslikult puhastuma − ilmselt kõne alla ei tule, sest põlevkiviõli ja pigijäägid lagunevad suuremates kogustes väga aeglaselt.

Teise variandina vaetakse võimalust  puhastada kogu jõesetetes, jõeorus ja lammil olev saastunud pinnas normidele vastavaks ning kolmandana keskteed ehk üksnes rohkem saastunud alade puhastamist ja paigustamist.

Erra jõe puhul on mõeldav pigikihid koorida ja käitluskohta vedada, kaevandatud ala hiljem tasandada ning vajaduse korral kaldaid kindlustada.

Purtse jõe puhul  tuleb vajalik ja võimalik puhastustööde maht uuringutega täpsustada. Praegu on teada, et jõe sirgetel ja kiirevoolulistel lõikudel on saaste suures osas ära kantud. Reostunud setet on mõtet koguda eelkõige mudastel aladel ning töid tuleb teha madalvee  ajal. Kindlasti tuleb tagada, et tööde käigus ei liiguks allavoolu õline sete, mis  tooks kaasa veereostuse suure leviku.

Vesi suunatakse eemale

Reostuse kõrvaldamiseks tuleb jõevool tõenäoliselt puhastatavast alast eemale suunata. Purtse jõe puhul ei ole uue voolusängi kaevamine mõeldav, küll aga saaks voolu pinnasevalli abil ühe kalda äärde suunata, et teist poolt puhastada, või siis kasutada puhastataval lõigul veevoolu suunamiseks torusid.

Üks võimalus on saastunud pinnas katta. Seda saaks teha ainult settimiskohtades, mida on võimalik täita. Sellise lahenduse saaks mõnel juhul võib-olla kombineerida lõheliste kudepaikade rajamisega.

Kohtla jõe puhul saaks vett ümber suunata ka möödaviigu kanaleid kaevates. Pärast tööde lõppu tuleb kõne alla nii vana voolusängi täitmine kui ka veevoolu tagasi suunamine. Kuivenduse seisukohalt (sademevee ärajuhtimise vajadus Kohtla-Järve piirkonnast) tuleks eelistada uute möödavoolukanalite kasutusse jäämist.

Puhastustööde käigus eemaldatud vesi tuleb kindlasti suunata läbi õlipüüdurite, välistatud ei ole ka vee keemilise puhastamise vajadus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles