Põlengu Uikala prügilas põhjustas isesüttimine
26. august 2015, 00:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlengute põhjuseks väidetud isesüttimine võib olla tingitud nii päikesest kui kuuma tuha sattumisest ladestusalale.
"Üks vana madrats läks põlema − see oli värskelt toodud prügi, mida me veel ei olnud niisutanud −, piisas mõnest väikesest klaasitükist, mis päikese käes luubina toimis ja madratsi süütas," rääkis ASi Uikala Prügila juhatuse liige Eduard Rae.
Tema sõnul on tegemist pinnapealse põlenguga ja mäe sisse tuli õnneks ei läinud. "Pühapäeval jälgisime seda kohta, natuke suitsu veel tuli, kutsusime päästjad uuesti kohale. Kaevasime selle ala kopaga lahti ja mõõtsime temperatuuri, kõik oli normis."
Rae rääkis, et prügilas tehakse pidevalt monitooringut. See tähendab, et päevasel ajal käiakse iga tunni tagant vaatamas, kas kusagil midagi kahtlast silma ei jää. Kui mingi kahtlus tekib, surutakse kahtlases kohas maasse termomeeter. Ja mäge niisutatakse regulaarselt, kuumal ja kuival ajal muidugi sagedamini.
"Ei saa öelda, et me oleksime midagi valesti teinud või midagi olulist tegemata jätnud," ütles Rae. "Põleng kustutati suhteliselt kiiresti, tugevat suitsu jätkus umbes tunniks ajaks: kui põlenud oleks neli päeva järjest, siis tuleks hakata tegematajätmistest rääkima. Selliseid väiksemaid põlenguid vahel ikka juhtub, praeguste ilmadega on see paratamatu ohufaktor. Hakkame nüüd veel tihedamini käima üle vaatamas − iga poole tunni tagant −, kasutame termomeetrit rohkem ja ka niisutame sagedamini," lubas ta.
Tulekahjusuits on alati ohtlik
Päästeameti Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Lili Lillepea ütles, et põlengu põhjuste väljaselgitamisega päästeamet ei tegele.
"Menetleme põhjusi ainult hoonete puhul, prügilapõlengute puhul mitte. Kuna ilmad on nii kuumad, siis tõenäoliselt oli tegemist prügi isesüttimisega, aga tagantjärele on seda väga raske uurida," tõdes ta.
Päästeameti väljastatud teate kohta, milles soovitati inimestel suitsu levimise ajal siseruumides viibida, ütles Lillepea, et seda soovitavad nad tugeva suitsuga põlengute puhul alati.
"Tulekahjusuits on alati ohtlik, samuti ei teadnud me, mis materjalid seal põlevad ja kui kaua see põlemine kestab, seega oli mõistlik see teavitus välja saata."
Prügilapõlengu kustutamine eristub päästjate igapäevatöös selle poolest, et põlengukohale on keeruline ligi pääseda ning kuna tuli võib sügavamale jõuda, on kustutamine pikk protsess.
"Tundub, et pühapäeval suudeti viimane kuum koht maha jahutada, täna pole Uikalast väljakutset olnud," ütles Lillepea eile pärastlõunal.
Õhureostus trahvi kaasa ei too
Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv leidis andmebaasist, et laupäevane oli Uikala prügilas tänavu juba neljas põleng.
"Esimene oli 6. jaanuaril, teine samas kohas 21. jaanuaril ja järgmine 19. juulil," loetles ta. "Need kolm olid väiksemad ja saadi ilmselt kiiresti summutatud."
Vähemalt jaanuarikuiseid põlenguid ei saa kuidagi klaasitüki ja päikese koosmõju süüks panna, ka ülemäärasest kuivusest polnud siis juttugi.
Lainjärv kahtlustab, et pigem võib põlengute põhjuseks olla näiteks koos muude olmejäätmetega prügilasse toodud kuum tuhk.
"Aga see on puhtalt minu isiklik arvamus," toonitas ta.
Õhu mürgise suitsuga saastamise pärast kelleltki kahjutasu nõuda tema sõnul ei saa: "Operatiivset õhumõõtmise võimalust meil ei ole; kahjutasude ja trahvide määramiseks peab aga olema konkreetne alus. Küll pärime prügilat haldavalt firmalt aru põlengu tekke põhjuste kohta ja samuti tahame teada, mida konkreetset võetakse ette järgmiste põlengute vältimiseks."
Plaanilist kontrolli teeb inspektsioon prügilas kord aastas; tuleohutuse koha pealt pole kunagi olnud põhjust midagi ette heita.
"Tõenäoliselt teeme keskkonnaametile ettepaneku Uikala prügila keskkonnaluba üle vaadata. Põhjusi selleks on teisigi, ent võimalike põlengute tõttu tuleks võib-olla tekitada seal prügi eelsorteerimine või tihendada monitoorimist. Tõsi, seda viimast on nad juba isegi teinud. Ei ole normaalne, et prügilas nii tihti põlenguid juhtub."