Eesti raamatu aasta loeti, lauldi, näideldi ja tantsiti avatuks

Jõhvi keskraamatukogu töötajad valmistasid ette üllatusnumbri. "Kava pealkiri oli kuni hommikuni "Otsi lolliks!". Kust see tuleb? Mõnikord juhtub nii, et laps kirjutab emmele-issile selle raamatu pealkirja, mida tal raamatukogust on vaja, ja emme-issi loeb natukene valesti või läheb üldse meelest ära. Siis ta kirjeldab, mismoodi raamat välja nägi. Selliseid asju juhtub kogu aeg ja raamatukogutöötajad otsivad ennast vahepeal lolliks, aga nad leiavad selle raamatu üles. Viimasel hommikul sai kava uue pealkirja "Kivirähn". Täna tuli ka see ära, et sooviti saada Kivirähni," juhatas keskraamatukogu arendusjuht Tiia Linnard sisse humoorika kokkuvõtte lugejate küsimistest. "Kas teil "Wismari poisid" on? Aga "Kessu ja triip"?" Need on vaid mõned näited raamatukogu külastajate soovidest. Avamispeol esinesid veel Tammiku segaansambel ja tantsutrupp Lausa Lust. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Oleme viissada aastat lugenud eesti keeles, loeme praegu ja usun, et ka järgmised viissaada aastat," ütles Jõhvi keskraamatukogu direktor Eve Kottise eesti raamatu aasta avasündmusel neljapäeval.

"Tegelikult on see väike ime, et nii väikesel rahval nagu eestlased on oma kirjakeel ja seda juba viissada aastat," tähendas Eve Kottise, lisades, et selle eest oleme tänu võlgu protestantismi ja luterluse levikule, kus peeti oluliseks, et piiblitekstid ja jumalasõna oleksid kättesaadavad ka rahvakeeles.

"Tänu Forseliusele oli meil juba 18. sajandi teisel poolel enam kui viiskümmend rahvakooli üle Eesti ja 18. sajandi lõpuks oli 60 protsenti Eesti talurahvast kirjaoskajad. Loomulikult oli oluline pärisorjuse kaotamine, mis avas eestlastele tee hariduse, suuresti ka kõrghariduse juurde," rääkis Eve Kottise oma peokõnes.