Purtse jõe puhastamine algab fenoolisoost

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Purfesti" keskkonnaseminaril 2014. aasta augustis lubas tollane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal saab rääkida juba puhtast Purtse jõest.
"Purfesti" keskkonnaseminaril 2014. aasta augustis lubas tollane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal saab rääkida juba puhtast Purtse jõest. Foto: Matti Kämärä

Purtse, Kohtla ja Erra jõe jääkreostusest puhastamise keskkonnamõju hinnanud AS Maves tõdes, et kogu uuritud ala pole võimalik korraga puhastada ning osa töid jääb teise etappi. 

Purtse jõge on minevikus saastanud Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Püssis asunud tööstusettevõtted. Peamised saastajad olid õlitööstused, mis suunasid oma õlijäätmed eelmisel sajandil, alates 1920. aastatest Erra ja Kohtla jõkke, kust need valgusid edasi Purtse jõkke ja Soome lahte. Põlevkivitööstusega kaasnev koormus suurenes pärast II maailmasõda nõukogude perioodil, kuni 1980. aastatel hakati pöörama tähelepanu ka keskkonnakaitsele.

Viimane suurem jõgede õlisaaste toimus tõenäoliselt 2003. aasta üleujutuse ajal, kui Kohtla-Järve õliga saastunud tööstusterritoorium ja mahutiparkide alad olid üle ujutatud. Viimastel aastakümnetel on ohtlike ainete koormus tööstusettevõtete keskkonnameetmete ning pigijärvede ja tööstusprügilate sulgemise ja korrastamise mõjul järsult vähenenud ning on aeg võtta midagi ette inimesi ja elusloodust ohustava jääkreostuse likvideerimiseks saastatud Kohtla, Erra ja Purtse jões.

Nende kolme jõe jääkreostuse ohutuks muutmine on loogiline jätk Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimägede korrastamisele.

Kõike korraga teha ei saa 

Eelprojektis kavandatud tegevusi ja nende keskkonnamõju hinnates kaaluti kolme varianti.

Nullalternatiiv ehk mitte midagi tegemine jäeti kohe kõrvale, kuna see pole kooskõlas kehtiva keskkonnaõigusega.

Kogu jõesetetes, jõeorus ja lammil oleva saastunud pinnase puhastamine on liialt mahukas ettevõtmine, et seda ühes etapis ära teha.

Kõige mõistlikumaks hinnati nende kahe äärmuse vahepealne variant: saaste puhastatakse või lokaliseeritakse enamsaastunud aladelt, kus inimesed võivad ohtlike ainetega kokku puutuda ning need ained ümbritsevat keskkonda oluliselt mõjutada.

Ekspertide soovitus on jätta tööd Kohtla jõe soostunud tammil ja Purtse jões allpool Kohtla jõe suuet edaspidiseks; esimeses etapis tuleks ohutuks muuta poolkoksimägede veeres asuv fenoolisoo, puhastada Vahtsepa kraav ja Kohtla jõgi, Kiviõli kraav ja Erra jõgi ning Purtse jõgi Lohkuse paisust Püssi paisuni.

Kohtla jõe lõik uude sängi

Fenoolisoo lisamist projekti nimetasid eksperdid üheks aruande koostamisel ette tulnud raskustest.

Tegemist on umbes kaheksal hektaril laiuva poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud alaga, kus pinnavesi sisaldab fenoole kuni paarkümmend tuhat korda üle piirväärtuse. Suurvee aegadel kandub reostunud vesi sealt jõgede eesvooludesse.

Ekspertide hinnangul tuleks vähendada puhta sademevee liikumist reostunud alale, juhtides selle uue kraavisüsteemiga Varbe harukraavi. Reostunud vesi tuleb rajatava pumpla abil pumbata poolkoksimäe piirdekraavidesse ja suunata sealtkaudu reoveepuhastile.

Saastunud pinnast pole seal puhtaga vaja asendada, seda enam, et poolkoksimäe alalt väljakiilduv reostunud põhjavesi võib pinnase uuesti saastada.

Kohtla jõe puhastamine nähakse ette lõigu kaupa, seejuures soostunud lammi kohal tuleks rajada hoopiski uus jõesäng.

"Selles lõigus paikneb reostus väga suurel ja soisel maa-alal, mistõttu muutuksid väljakaeve- ja tagasitäitemahud väga suureks," põhjendavad eksperdid oma soovitust sulgeda selle lõigu alguses veevool pinnasvalliga ning rajada järgmise lõigu alguseni möödavoolukanal. Metsakraavid tuleb sel juhul ümber kaevata, et nood uude kanalisse suubuksid, mis vähendab soisel alal veetaset ning muudab tulevikus ka selle puhastamise võimalikuks.

Erra jõgi ja selle kaldaalad vajavad lisaks reostunud setetele ja pinnasele puhastamist ka nn pigilaikudest, mis moodustavad mitme tuhande ruutmeetri suuruseid alasid. Pigilaigud tuleb ära koorida ja käitlemiskohta vedada.

Püssi paisjärve on kogunenud ligikaudu 2500 m³ reostunud muda, mille maksimaalne paksus ulatub 1,4 meetrini.

Purtse jõe puhastamiseks Kohtla jõe suubumist allpool eksperdid head lahendust ei leidnud; kuidas seda teha, tuleb otsustada ajaliselt enne tehtavate tööde kogemuste põhjal.

Keskkonnamõjud tööde ajal ja pärast

Jõgede puhastamisel tehtavad tööd häirivad mõningal määral naabruses asuvate kinnistute elanikke; pole välistatud, et madalates kaevudes vee kvaliteet halveneb − sel juhul tuleb tagada elanike veega varustamine. Mõningane tervisriski suurenemine on võimalik seoses saastunud pinnase termilise töötlemisega kaasnevate õhuheidetega.

Tööde ajal võib heljumi ja saastunud pinnasest pärinevate ohtlike ainete koormus ajutiselt suureneda, ent see koormab jõgesid vähem kui poolkoksimägede sulgemine. Jõgede vee kvaliteet tööde ajal ei muutu.

Negatiivne mõju taimestikule seisneb eelkõige taimestiku eemaldamises ehitusalalt, mis hiljem korrastatakse. Mätastiku eemaldamine Uhaku loodusalalt annab võimaluse kaitsealuste taimeliikide levikuks.

Reostunud pinnase väljakaevel tuleb arvestada reostunud vee tõrjega. Võimaluse korral tuleb vesi kohapeal puhastada ja tagasi jõkke juhtida; kui see pole võimalik, tuleb vesi koguda ning vedada lähimasse vastuvõtukohta.

Pärast tööde lõppu ei takista põlevkiviõlist pärinevad saasteained enam Purtse jõe hea seisundi saavutamist ning seal kujuneb välja jätkusuutlik lõhe asurkond. Pikema aja jooksul paraneb ka Kohtla ja Erra jõe seisund ning väheneb põhjavee saaste laienemise oht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles