Riigikogulased lubasid külmetavate inimeste probleemidele tähelepanu juhtida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistute toetusrühma kuuluvad riigikogu liikmed Olga Ivanova ja Martin Repinski lubasid võtta riigi tasemel teemaks Kohtla-Järvel naabrite võlgade tõttu kütteta jäetud ja külma kannatama pidavate inimeste probleemid.
"Muidugi on see ebanormaalne olukord. Mul elavad Kohtla-Järvel vanemad ning ma tean väga hästi, kuidas inimesed naabritest võlgnike pärast kannatama peavad. Riik ei aita neid praegu mitte kuidagi," ütles Olga Ivanova, kelle meelest peaks valitsus tekkinud olukorrale viivitamatult tähelepanu pöörama.
Ivanova sõnul on selline olukord Kohtla-Järvel saanud tekkida muu hulgas ka madalate kinnisvarahindade tõttu: inimesed suhtuvad oma varasse vastutustundetult, lasevad tekkida võlgadel ning hülgavad siis oma eluaseme, sest teavad, et uue korteri saab odavalt kätte.
Kohtub hädasolijatega
Martin Repinski ütles üleeile Põhjarannikule, et tuleb Kohtla-Järvele ning kohtub siin kütteta jäetud majade elanike ja korteriühistute juhtidega.
"Riigil tuleb võimalikult operatiivselt sekkuda ning see probleem kiiresti lahendada, sest kui majades on kõik torud juba lõhkenud, on see palju keerulisem," ütles Repinski. "Kui soojusettevõte ei ole nõus inimesi ajutiselt toetama, vältimaks suuri probleeme majade tehnovõrkudes, siis minu arvates võiks riik ettevõtet ajutiselt doteerida, et ettevõte annaks inimestele veel veidi ajapikendust võlgade likvideerimiseks."
Repinski sõnul tuleks seadusi muuta nõnda, et korteriühistute liikmetel oleks võimalik sõlmida lepinguid teenuse tarnijaga otse ja individuaalselt.
"Tühjade, maha jäetud korterite omanike võlgade eest ei pea vastutama teised majaelanikud, kellel võlgu ei ole," sõnas Repinski.
Kuus aastat tagasi lubati samuti
2010. aasta jaanuaris käis Kohtla-Järvel toonane riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ning külastas aadressil Uus tn 1 asuvat 32 korteriga maja, mille elanikud võlgnikest naabrite tõttu kütteta olid jäetud. "Tulevikus on tarvis mõelda korteriühistuid ja keskküttega varustamist puudutavate seaduste muutmisele, et talvel ei saaks inimesi toasoojata jätta. Praegu tekkinud olukord on põhiseadusevastane ning ohustab otseselt inimeste tervist," ütles Reinsalu toona.
Seadust tõepoolest ka muudeti ning see keelas teenuse tarnijal küttehooajal soojust välja lülitada. Ning nüüd käitub VKG Soojus teisiti: paneb soojussõlmedele plommid suvel, rikkumata sel moel seadust.
Uus tn 9 asuva maja soojussõlmed plommis VKG Soojus 27. juulil, Vahtra tänava 23. majas 15. mail ja Keskallee 14. majas 14. mail. Sooja pole need majad tänini saanud. Nendes majades on lõhkenud torud, muu hulgas ka veetorud, ning sealsed elanikud on praegu mitte ainult külmas, vaid ka ilma veeta.