Põdrad sõid Voka jahtkonna rahakotist 400 eurot
13. märts 2016, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voka jahtkond pidi oma jahipiirkonnas põtrade tekitatud kahju hüvitamiseks maksma riigimetsa majandamise keskusele 400 eurot.
Uus jahiseadus, mis annab metsaomanikule õiguse nõuda jahimeestelt uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamist, hakkas kehtima 2013. aastal. Tänavu riigimetsa majandamise keskus (RMK) seda võimalust esimest korda ka kasutas.
RMK andmeil hüvitas ulukikahjustustega noorendike taastamise kulutused üheksa jahiühendust viiest maakonnast. Tööd lähevad maksma 8800 eurot, jahimehed maksid kokku 5400 eurot; kahe summa vahe makstakse kinni tööga ehk jahimehed aitavad kaasa puude istutamisel või kahjustatud noorendiku lõikamisel.
Riigimaa jahindusliku kasutuse leping, mis sisaldab ka kõnealust hüvitamist, on RMK-l sõlmitud Ida-Viru jahimeeste seltsiga.
Metsanoorendiku kahjustused, mis hüvitamiskohustuse nõuetele vastavad, tuvastati Voka jahtkonna maadel.
Kütiti nõutust rohkemgi
"RMK-l on leping küll maakondliku seltsiga, aga selts on andnud jahipiirkonnad jahtkondadele kasutada ja nendes lepingutes on ka punkt, et jahtkond vastutab oma piirkonna eest," ütles Voka jahtkonna esimees Kalle Pirk, et nad pididki hüvitise maksmise enda kanda võtma.
"Tegemist oli ühe noorendiku põdrakahjustustega, see noorendik tuleb osaliselt uuendada. Kuna oleme valmis ise istutama, jäi hüvitise summaks umbes nelisada eurot," rääkis ta.
Põdrakahjustused pole midagi erakorralist: neis piirkondades, kus põdrad elavad ja liiguvad, saavad noorendikud ikka kannatada.
"Põdrapopulatsiooni ei saa ju päriselt ära hävitada, seega ei saa kahjustusi välistada. Jahimeeste süüd ma selles ei näe; jahindusnõukogu kehtestab igas jahipiirkonnas põtrade küttimise miinimummäära, meie küttisime sel hooajal sellest natuke rohkemgi," ei pea Pirk päris õiglaseks, et ette antud limiidi täitmisest hoolimata peab jahtkond ikkagi lisakulutusi kandma.
Pirgi sõnul on ainuke võimalus noorendike kahjustamist vähendada metsaomaniku ja jahimeeste sage infovahetus, et viimased teaksid, kuskandis kahjustusi rohkem on, ning saaksid selle järgi jahti seada.
"Nelisada eurot lööb jahtkonna rahakoti pihta ikka päris valusalt; see esimene kogemus sunnib meid oma liikmemaksu suurust üle vaatama," tõdes Pirk.
Reservfond appi
Jahiseadus näeb ette võimaluse, et jahipiirkonna kasutajaid ühendav organisatsioon moodustab ulukikahjudega seotud nõuete katmiseks reservfondi, samuti võimaluse taotleda fondist tehtud maksete puhul keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust (10-30% aastas tehtud väljamaksetest).
Ida-Viru jahimeeste seltsi juhatuse esimees Enn Männiste ütles, et praegu koostatakse seltsi uut eelarvet ning selles nähakse ette ka reservfond.
"Tänavu nõuti nende kahjude hüvitamist esimest korda, eks me kõik õpime sellest kogemusest," märkis ta.
RMK metsakasvatuse spetsialistilt ei õnnestunud eile kommentaari saada.
RMK registreeris eelmisel aastal uusi ulukikahjustusi noortes metsades 3178 hektaril. Olulisel määral kahjustatuks loeti 705 hektarit, millest metsauuenduse täiendamine või ala uuesti uuendamine on ette nähtud 113 hektaril.