Jõhvi võimud on kitsid palga ja maksude maksjad

Jõhvi vallavanemale Martin Repinskile on tema eduka maine loomisel kõvasti abiks olnud Konju Kitsefarm. Maksude tasumise seisukohast ei ole aga tegu just eeskujuliku ettevõttega, mida kohalikul tasandil tipp-poliitikult on normaalne eeldada. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Maksumaksjate raha jagamise võimu pärast Jõhvis tuliselt võitlejad panustavad ise ettevõtjatena maksude maksmisesse pehmelt öeldes tagasihoidlikult ja on ka kitsid palgamaksjad.

Rohkem kui pooled Jõhvi volikogu liikmed juhivad oma põhiametis või mõne muu tegevuse kõrvalt ka ettevõtteid. Et tänavu suvel Jõhvis valitsemise ja ühtlasi vallaeelarve kasutamise üle võimu saanud seltskond asus esimese asjana järsult vallajuhtide palkasid tõstma, vaatles Põhjarannik, kui palju panustavad saadikud oma ettevõtete kaudu makse nii riigi- kui kohalikesse eelarvetesse.

Juunipöörde käigus Jõhvi vallavanemaks ja koos sellega ka 3600eurose kuupalga saanud Martin Repinski on tuntud oma Konju taluga, mis on toonud talle nii au kui tuntust ja aidanud sillutada teed suurde poliitikasse, sealhulgas ka lühikeseks ajaks maaeluministriks. Repinski on jätkuvalt osaühingu Konju Kitsefarm juhatuse liige ehk tegevjuht.

Äriportaali Teatmik.ee andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis OÜs Konju Kitsefarm kaheksa töötajat ja ettevõte tasus kolme kuu jooksul kõigi nende pealt kokku tööjõumakse pisut üle 2000 euro. See teeb hinnanguliseks ühe kuu brutopalgaks veidi üle 232 euro. Eestis kehtiv alampalga määr on praegu teatavasti 500 eurot. Enam-vähem samas suurusjärgus olid need näitajad ka tänavu teises kvartalis.

Kui Põhjarannik neid arve Repinskile näitas ja küsis selgitust, kuidas on võimalik,  et tema ettevõttes on palgad ja riigile tasutud maksud nii väikesed, sõnas Repinski, et kõik töötajad pole ametis täistööajaga ning mõned on olnud palgal vaid hooajaliselt.

Ent kui isegi oletada, et kõik kaheksa töötajat teevad tööd vaid neli tundi päevas, on ikkagi tegu, et alampalga määra välja vedada. Samas möönis Repinski, et põllumajanduses ei olegi paraku palgatase alampalgast oluliselt suurem.

Tähelepanuväärne on seegi, et vallavanema firmal on alates 10. septembrist tekkinud ka rohkem kui 3000 euro suurune riigimaksude võlg. Samuti on olnud probleeme maksudeklaratsioonide õigeaegse esitamisega.

Kui palju Jõhvi võimude firmade ja MTÜd III kvaratalis tööjõumakse tasusid

1. OÜ Katevara (juhatuse liige Teet Enok) 21 840,46 eurot  (töötajaid 19, hinnanguline keskmine brutopalk 852,45 eurot)

2. OÜ Inforing Media (juhatuse liige Dmitri Smirnov) 9 921,01 eurot (töötajaid 16, hinnanguline keskmine brutopalk 541,09 eurot)

3. MTÜ Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (juhatuse liige Kaia Kaldvee)  8 729, 52 eurot (töötajaid 9, hinnangulin keskmine brutopalk 746,85 eurot)

4. OÜ Terre Ehitus (juhatuse liige Roman Graf) 8 534,87 (töötajaid 11, hinnanguline keskmine brutopalk 632,71 eurot)

5. OÜ Tulser Grupp (juhatuse liige Sergei Tulski) 4 853,30 eurot (töötajaid 31, hinnanguline keskmine brutopalk 120,14 eurot)

6. MTÜ BC Karjamaa (juhatuse liige Arvo Aller) 2 169,23 eurot (töötajaid 3, hinnanguline keskmine brutopalk 601,68 eurot)

7. OÜ Konju Kitsefarm (juhatuse liige Martin Repinski) 2 088,15 eurot (töötajaid 8, hinnanguline keskmine brutopalk 232,64 eurot)

8. OÜ Kirmar (juhatuse liige Arvo Aller) 1 813,76 eurot (töötajaid ei ole)

9. OÜ N.Neglason (juhatuse liige Niina Neglason) 882,26 eurot (töötajaid 1, hinnanguline keskmine brutopalk 882.26 eurot)

10. OÜ Prestone (juhatuse liige Allan Mänd) 557,04 eurot (töötajaid 1, hinnanguline keskmine brutopalk 496,47 eurot)

11. OÜ Survaaivar (prokurist Aivar Surva) 210 eurot (töötajaid ei ole)

12.-16. OÜ Katerine (juhatuse liige Jekaterina Vassiljeva) 0 eurot (töötajaid ei ole)

12.-16. OÜ Agenio Õigusbüroo (juhatuse liige Eduard East) 0 eurot (töötajaid ei ole)

12.-16. MTÜ Ida-Viru Õigusabibüroo (juhatuse liige Aleksei Naumkin) 0 eurot (töötajaid ei ole)

12.-16. Tulundusühistu Soter (juhatuse liige Paul Paas) 0 eurot (töötajaid ei ole)

12.-16.FIE Maris Toomel Koolitused 0 eurot (töötajaid ei ole, registreeritud alles 2018. aasta augustis)

17. OÜ Ahtme Voorimees (juhatuse liige Aleksandr Romanovitš) 0 eurot (firma on pankrotis)

Volikogu liige Velli Naber kuulub juhatusse ühes aiandus- ja ühes hooneühistus, kus töötajaid pole ega pole makstud ka tööjõumakse. Ühegi eraettevõtte või MTÜ juhatusse  ei kuulu praegustest volikogu liikmetest Mait Sepp, Andrei Ojamäe, Tamara Põlevina, Arthur Seppern ja Irina Šulgina.

Hoopis ootamatu pilt vaatab esimese hooga aga vastu volikogu liikme Sergei Tulski firma Tulser Grupp maksuandmetest. Endise Jõhvi aiandi kontoriruumides tegutsevas puidutöötlemise ja mööbli tootmisega tegelevas firmas oli kolmandas kvartalis ametlikel andmetel ametis 36 inimest. Tööjõumakse maksti kõigi nende eest terve kvartali jooksul aga vähem kui 5000 eurot. See teeb mehaanilise arvutusena ühe töötaja igakuiseks keskmiseks brutopalgaks 120 eurot.

Sergei Tulski sõnutsi on tema ettevõttes osa töötajaid puuetega inimesed. "Mõned töötavad kaks, mõned neli tundi. Mõned enne lõunat, mõned pärast lõunat. Me lihtsalt kaasame piiratud võimetega inimesi − nad ei suuda rohkem tööd teha," ütles Tulski, kelle sõnul ei ole selles, et firma maksab nii suure hulga töötajate eest niivõrd vähe tööjõumakse, midagi erilist, märkides, et puuetega inimeste eest ei pea ettevõte sotsiaalmaksu tasuma. "Mul on seal ka inimesi, kes teenivad tuhat eurot kuus."

Edukas ettevõtja makse ei maksa

Jekaterina Vassiljeva, kes pääses suvel volikogusse vallavanem Martin Repinski asendusliikmena ja kel varem puudus igasugune volikogutöö kogemus, valiti võimuliidu poolt juba järgmisel istungil volikogu aseesimeheks. Mullu sügisel toimunud valimiskampaania ajal reklaamis Keskerakond Vassiljevat kui edukat ettevõtjat. Vassiljeva on  juhatuse liige põhikirja järgi rõivaste müügiga tegelevas firmas OÜ Katerine. Viimase poolteise aasta jooksul pole see firma maksnud ühtegi senti tööjõumakse. Muid riigmakse tasuti tänavu kolmandas kvartalis 4 eurot ja 26 senti. Enne seda maksti viimati makse 2017. aasta kolmandas kvartalis, mil Vassiljeva firma panustas riigikassasse 26 eurot ja 50 senti. Et mingi tegevus firmas siiski toimub, näitab see, et tarbijakaitseamet tegi tänavu juunis firmale ettekirjutuse majandustegevuse nõude rikkumise eest.

Kui Põhjarannik küsis Vassiljevalt, kuidas on võimalik peaaegu üldse makse maksmata olla edukas ettevõtja, filosofeeris Vassiljeva oma kirjalikus vastuses selle üle, kuidas ettevõtluses ei ole talle edukuse näitajaks mitte sissetulek, vaid võimalus teostada ennast ja olla lemmiktegevusega kasulik inimestele. Iga äritegevusega kaasnevat kohustust maksta riigile ja kohalikule omavalitsusele makse, Vassiljeva oma vastuses ei puudutanud.

Alampalgalähedased tasud

Volikogu liige Roman Graf on vähem kui aasta jooksul korduvalt vahetanud pooli. Ühinemine võimulolijate leeriga langes justkui juhuslikult samale ajale, mil tema tee-ehitusfirma Terre Ehitus võitis järjepanu kaks Jõhvi vallavalitsuse hanget. Neist suurem on praegu käsil olev promenaadi pikenduse ehitamine kontserdimaja lähistel, mille maksumus on üle 800 000 euro. Teatmik.ee andmetel töötas Terre Ehituses tänavu kolmandas kvartalis 11 inimest, tööjõumakse tasuti kolme kuuga üle 8500 euro, mis teeb hinnanguliseks keskmiseks brutopalgaks kuus veidi üle 650 euro. Tööjõuturul on tee-ehituses nii madala palgatasemega spetsialiste keeruline leida.

Graf selgitas, et temalgi on ametis hooajatöölisi ning täistööajale taandatult tuleks keskmine brutopalk kõrgem. Pealegi kasutab Grafi firma ehitusobjektidel enamasti allhankijaid, mitte oma töötajaid. "Siin pole lihtsalt võimalik leida piisavalt töötajaid," selgitas ta.

Volikogu liikmel ja tuntud ettevõtjal Allan Männil, kes on praegu palgatöötajana rajatava pargikeskuse arendaja volitatud esindaja, on ka oma firma OÜ Prestone, kus ta on üheks kolmest juhatuse liikmest. Firmas on tööl üks inimene, kelle keskmine hinnanguline igakuine brutopalk oli peaaegu 500 eurot. Kolme kuu jooksul tasus Prestone tööjõumakse 557 eurot ja muid riiklikke makse ligemale 2400 eurot.

Volikogu liige Dmitri Smirnov on juhatuse liige firmas Inforing Media, mis kirjastab mitmeid väljaandeid ja korraldab kultuuriüritusi, mida on toetanud rahaliselt ka Jõhvi vald. 16 töötajaga Inforing Media tasus tänavu kolmandas kvartalis tööjõumakse ligemale 10 000 eurot, mis teeb hinnanguliseks igakuiseks brutopalgaks 541 eurot.

2500eurose volikogu esimehe ametipalga välja rääkinud Eduard Eastil on osaühing Agenio Õigusbüroo. Teatmik.ee andmetel puudub Easti firmal viimastel aastatel majandustegevus ja sellest tulenevalt pole tasutud ka makse.

Omaette kogemusega ettevõtja Jõhvi volikogus on Aleksandr Romanovitš. Ta on pankrotistunud osaühingu Ahtme Voorimees juhatuse liige. Tänavu juulis jõustunud kohtumääruse põhjal kaotasid võlausaldajad kokku üle 315 000 euro. Kõige tugevamini sai vastu pükse Danske Bank, kel jäi saamata tunnustatud nõuetest üle 293 000 euro. Eesti riigi kaotus saamata jäänud maksudest oli üle 15 000 euro.

Kõige tublim maksumaksja on Enoki firma

Jõhvi volikogu ettevõtjatest kõige tublimaks maksumaksjaks võib tituleerida Teet Enoki. 19 töötajaga ehitusfirma Katevara, mille juhatuse liige ta on, tasus kolmandas kvartalis tööjõumakse ligemale 20 000 eurot, mis teeb hinnanguliseks igakuiseks brutopalgaks 852 eurot. Enoki sõnul peaks täistööaja puhul keskmine brutopalk tulema pisut kõrgemgi, sest osa töötajaid on olnud palgal lühema perioodi jooksul.

Samas ülejäänud opositsioonileeri kuuluvad ettevõtjatest volikogu liikmed on mõnevõrra tagasihoidlikumad maksumaksjad. Opositsiooni liidrile, endisele volikogu esimehele Niina Neglasonile kuulub osaühing N.Neglason, kus on üks töötaja ehk tema ise. Kolmandas kvartalis oli tema  keskmine brutopalk kuus 695 eurot, tööjõumakse tasus firma kolme kuu jooksul 882 eurot. "See firma on rohkem mul hobi, mille alt olen ma osutanud mõningaid teenuseid, mu põhiline sissetulek tuleb töövõtjana," sõnas arsti ametit pidav Neglason.

Volikogu liige Paul Paas on juhatuse liige tulundusühistus Soter, mille käive oli kolmandas kvartalis 1900 eurot, ent kuna töötajaid pole, siis ei maksta ka tööjõumakse. Muid riiklikke makse tasus Soter kolmandas kvartalis 111 eurot.

Reformierakondlasest volikogu liige Aivar Surva, kellest sai suve lõpus ka riigikogu liige, on prokurist köögiviljakasvatusega tegelevas osaühingus Survaaivar, kus juhatuse liige on tema sama ees- ja perekonnanime kandev poeg.  Käivet ja töötajaid firmas kolmandas kvartalis polnud, aga tööjõumakse tasuti 210 eurot. Surva erakonnakaaslane volikogus Maris Toomel asutas oma koolitusfirma alles tänavu augustis ja seetõttu tema majandustegevuse kohta esialgu andmed puuduvad.

Võrdluse huvides peab Põhjarannik vajalikuks ära tuua  ka ajalehte välja andva aktsiaseltsi

PR Põhjarannik

maksude andmed. Väikeettevõttes oli kolmandas kvartalis palgal 30 inimest, kelle seas oli põhikohaga töötajate kõrval ka üksikuid inimesi, kes said väikest tasu vaid üksikute lugude honorarina. Keskmiseks brutopalgaks kujunes maksude tasumise põhjal Ida-Virumaa keskmisele palgale lähedane 1079 eurot. Seda summat suurendas mõnevõrra asjaolu, et samasse perioodi langes suuremale osale töötajatele puhkuse- ja asendustasude maksmine. Kokkuvõttes tasus PR Põhjarannik kolmandas kvartalis tööjõumakse 46 088 eurot − vaid pisut vähem kui Jõhvi vallavanema ja kõigi volikogu liikmete ettevõtted ja MTÜd  kokku.

Kust maksude tasumise andmed pärinevad

* Maksu- ja tolliamet avalikustab juba üle kolme aasta kord kvartalis, kui palju on tegutsevad ettevõtted ja mittetulundusühingud riigile makse tasunud, tuues eraldi välja ka tööjõumaksud.

* Äriinfoportaal Teatmik.ee tuletab nende andmete ja maksuametis registreeritud töötajate põhjal ka iga ettevõtte hinnangulise keskmise igakuise brutopalga. Tasutud tööjõumaksude summa jagatakse töötajate arvuga, arvestades kehtivaid maksumäärasid.

* Tuleb arvestada, et keskmise brutopalga puhul on tegemist hinnangulise näitajaga, mida võivad mõjutada mitmed asjaolud, näiteks osa töötajaid ei ole ametis täistööajaga. Maksu- ja tolliamet märgib, et tasutud tööjõumaksud ja töötajate arv ei ole üksühele võrreldavad. Mingis ulatuses on kõrvalekalded tegelikkusest võimalikud, ent küllaltki tõelähedase pildi, milline palgatase konkreetsetes ettevõtetes on, suurusjärgu tasemel siiski saab.