Enamik Ida-Viru koole asub streikima
22. veebruar 2012, 22:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilseks, kui 7.-9. märtsini toimuvast üleriigilisest streigist osavõtust tuli informeerida asutuse juhtkonda ning kohalikku omavalitsust, oli tööseisakust teada andnud suurem osa maakonna koole.
Ida-Virumaa haridustöötajate liidul, mis esindab maakoole ning Jõhvi ja Kiviõli haridusasutusi, olid eile pärastlõunaks andmed 345 streikiva haridustöötaja kohta; vastavalt õpetajate otsustele toimub streik üks kuni kolm päeva. Kõige suurema osavõtjate arvuga on Jõhvi gümnaasium, kus on lubanud kahel päeval streikida 63 inimest.
Jõhvi gümnaasiumi streigijuhi Külli Nõmmiste sõnul on majas vaid kaks õpetajat, kes ei streigi. "Üldiselt oli otsus üksmeelne, arutelu tekkis selle üle, mitu päeva peaks streik kestma. Enamiku arvamus kaldus kahe päeva peale. Otsustasime, et 7. märtsil koguneme koolimajas ja peame koosoleku, aga 8. märtsil inimesed kohale ei tule, sest streigi ajaks tööleping peatatakse ja töökohal viibima ei pea."
Jõhvi gümnaasiumi direktor Tiit Salvan märkis, et töökorraldus on streigi ajal asutuse juhtkonna otsustada ja kooliti erisugune.
"Minu seisukoht on, et õpilaste ja lastevanemate huvid ei tohi kannatada ning maja peab olema avatud, olgugi et õppetööd ei toimu. Ülejäänud personali abil, kes majas on, ja võib-olla väljastpoolt jõude kaasates püüame kohaletulnud õpilastele tegevusi pakkuda. Kindlasti ei lase lastel lihtsalt majas kolada - saab kasutada raamatukogu, vaadata filme, mängida palli... Kõik sõltub, kui palju vanemaid otsustab lapse koju jätta," rääkis Salvan, kes on solidaarne õpetajate nõudmistega, kuid mitte nende esitamise viisiga.
Rohke osavõtt tuli üllatusena
Ida-Virumaa haridustöötajate liidu juht Helgi Altnurme rõõmustas, et valdav enamik nende liikmeskoolide õpetajatest streigib. "Ei uskunud, et streikijaid nii palju tuleb, ilmselt mõjutas üldine hoiak."
Altnurme sõnul jäävad streigist kõrvale Sinimäe ja Sonda kool, küll aga võtab sellest osa Kiviõli 1. keskkool, kes peatas kollektiivlepingu, mis keelab streigiga ühinemist. "Lüganuse keskkoolis, mille töötajad ei kuulu haridustöötajate ametiühingusse, lubati teha toetusstreik. Iisaku gümnaasium, kus ametiühing on samuti esindamata, osaleb aga n-ö pärisstreigis. Lasteaedadest on streigis osalemisest teatanud Illuka ja Lohusuu, kus lasteaed ja põhikool on koos," loetles ta.
Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narvas polnud eilseks ükski lasteaed streigis osalemisest teada andnud.
Samas informeerisid Sillamäe linnavalitsust streigiga ühinemisest kõik linna neli kooli. "Praeguse seisuga streigivad kõik koolid ja ligi 140 õpetajat," ütles aselinnapea Eevi Paasmäe.
Samasugune üksmeel ei valitsenud aga Kohtla-Järve koolides - linnavalitsusse laekus teade streigis osalemise kohta vaid kolmest koolist (koos erakooliga on neid linnas kokku 9 - toim.), milleks on ühisgümnaasium, Järve gümnaasium ja Tammiku gümnaasium. "Kohtla-Järve haridustöötajate liidu juht rääkis, et kokku streigib ligi 300 õpetajat," vahendas aselinnapea Niina Aleksejeva.
Arv suureneb
Narva haridustöötajate liidu juht Alla Butkevitš teatas, et Narva koolide õpetajad korraldavad 7. märtsil ühepäevase streigi ning selles osaleb 12 koolist seitse, kokku 240 õpetajat. Kõige suurema osavõtjate arvuga on Soldino gümnaasium, kus Butkevitš töötab inglise keele õpetajana - seal ühineb tööseisakuga 46 inimest. "Haridustöötajate liit ei hõlma kõiki Narva koole, aga kuna tulevad ka toetusstreigid, siis julgen öelda, et umbes pooled Narva õpetajatest hakkavad streikima."
Eesti haridustöötajate liidu juht Sven Rondik selgitas, et kuna toetusstreigist peab teatama tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette, mitte kaks nädalat nagu streigi puhul, siis osavõtjate arv kindlasti veel kasvab. "Toetusstreiki võib korraldada asutuses, kus on sõlmitud kollektiivleping, või seal, kus pole haridustöötajate ametiühingut. Muud vahet toetusstreigil ja streigil ei ole."
Rondiku sõnul on streigist osavõtjate eeldatav arv üle Eesti umbes 12 000. "Praeguse seisuga siiski tuntav osa õpetajatest streigib. Muidu on üldlevinud suhtumine, et tahaks küll, aga tehku keegi teine, aga nagu näha, on päris palju ka neid, kes leiavad, et peab ise selleks midagi tegema."
Eesti haridustöötajate liidu korraldatava streigi põhjuseks on asjaolu, et läbirääkimistega pole saavutatud kokkulepet õpetajate töötasu alammäärade tõstmise osas. Liidu nõue on, et 2012. aastal tõstetaks õpetajate töötasu üleriigiliselt 20 protsenti ning et alammäärad oleksid järgmised: noorempedagoog 729,82 eurot, pedagoog 772,85 eurot, vanempedagoog 883,28 eurot ja pedagoog-metoodik 1066,66 eurot.
Haridustöötajate liit tõstis esile, et pedagoogide töötasu alammäärad on jäänud 2008. aasta tasemele.