Mäest allasõit paneb pidurid proovile
17. juuli 2013, 02:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel selgitati Kiviõli seikluskeskuses välja Eesti paremad rattaga mäestlaskujad, kes 650meetrisel rajal panid proovile oma osavuse eri elementides ning ratta pidurid, et laskumishoogu mõistlikuna hoida.
Aastaid tagasi Kiviõlis toimunud jalgrataste downhill sai sellel aastal väärika järje - pühapäeval jagati sellel alal välja Eesti meistritiitlid. Võitmiseks tuli jalgratturitel tulla 650meetriselt rajalt alla võimalikult kiiresti, kasutades selleks rajale ehitatud elemente või kõrvalteid.
Kui maastikuratas muutub igavaks
"Rattaga mäe otsast alla sõitma lähevad need, kellele tavaline maastikusõit on igavaks muutunud," ütles võistluse korraldaja Triinu Laurits. Selleks, et maastikusõidule veidi kiirust, adrenaliini ja põnevust lisada, tehakse seda mäe otsast alla sõites.
Sõitjaid, kes sellist sporti harrastavad, pole sugugi vähe. Seda näitab kas või see, et kokku oli meistritiitlile sõitjaid 60. Seda küll eri klasside peale kokku. Aga see kõrgmäestikest alguse saanud sport, mida Eestis väga palju harrastada ei saa, on ala nagu iga teinegi ja meistritiitleid jagab Eesti jalgrattaliit ning Eestil on olemas ka oma koondis, kes kaugematel võistlustel sõitmas käib.
Selleks, et võistlus ei oleks pelk sööstlaskumine, ehitatakse rajale elemente, olgu siis maakividest või puidust: sillad, hüppekohad, kivisektorid. Iga võistleja võib valida, kas ta läheb läbi elementide või valib tee nende kõrvalt. Küll võib kõrvaltsõitmine tähendada seda, et kaotatakse ajas.
"Sisuliselt võidab see, kes on kaval ja oskab hinnata, millise elemendiga ta aega võidab ja millisega kaotab," selgitas Laurits.
Kiirus, millega Kiviõli mäelt alla tuldi, on ligikaudu 50-60 kilomeetrit tunnis. Selliseid kohti, kus pedaale vajutada tuleb, on rajal küll, kuid siiski vähem. Pigem tuleb kasutada pidureid, et kiirus mõistlik oleks. Pedaalidele pannakse rõhku enne finišit, kui on lauge maa.
Saab teha pikemaks
Kiviõlis on downhill'is võisteldud korra 5-6 aastat tagasi. Toona oli võistlus pühapäevasest oluliselt ebamugavam, kuna mäkke tuli ronida ise, ilma tõstuki abita. "Nüüd, kui kuulsime, et tuhamäe arendused on jõudnud nii kaugele, leidsime, et oleks aeg sinna võistlema minna," ütles Laurits, kelle sõnul oli mööda mäekülge looklev 650meetrine rada pikim, mida seni on kasutatud. Küll ei saadud mäele veel nii palju elemente ehitatud, kui oleks soovitud. Nendega jätkatakse ning järgmisel aastal peaks võistluspaik olema veelgi parem ning Eesti meistritiitlid jagatakse seal ka tuleval aastal.
Rada, mida laskumiseks kasutati, jääb avatuks ning need, kes tahavad jalgrattaga mäest alla sõitmist katsetada, saavad seda teha. Motokeskusepoolsel küljel mäe tipust alla laskuva raja elemente Laurits algajatel hulljulgelt katsetada siiski ei soovita. Küll võivad need, kes ala vastu huvi tunnevad, võtta ühendust klubiga Freedown, kes on lahkelt valmis näpunäiteid jagama.