:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2013/09/11/11992802t1h9f9f.jpg)
Jõhvist saab taas maadluskants
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast rohkem kui kümne aasta pikkust pausi saab Jõhvis taas hakata harrastama maadlust, sest nüüd on olemas nii selleks vajalik matt kui treener.
4000 eurot maksma läinud Venemaalt soetatud maadlusmatt on asetatud Jõhvi gümnaasiumi vana võimla põrandale. 23aastane hiljuti ülikooli lõpetanud treener Siim Abner ootab juba järgmisest nädalast Jõhvi 8-11aastasi poisse trenni.
Vastu võetakse kõik huvilised
Kadrina maadlejate dünastiast pärit Abner asus sel aastal Ida-Virumaale elama. Mullu alustas ta Eesti maadlusliidu toel treeninguid 30 poisiga Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis, kus ta nüüd tegutseb ka kehalise kasvatuse õpetajana.
Maadlusmati soetamine võimaldab mullu Eesti meistriks tulnud Abneril luua poiste treeningrühm ka Jõhvis. "Praegu me mingeid piiranguid ei sea, võtame vastu kõik huvilised. Maadlus on selle poolest hea ala, et siin on palju kaalukategooriaid. Erinevalt mõnedest pallimängudest ei pea otsima näiteks ainult pikki ja sihvakaid poisse," rääkis Abner.
Ida-Viru maadlusaktivist Ilmar Taluste tundis suurt heameelt, et kreeka-rooma maadlus on maakonnas taaselustumas. Kui vabamaadlus on tänu Kohtla-Järve klubi Kuldkaru aktiivsele tegevusele saanud heale järjele, siis Eestile kõige rohkem kuulsust ja medaleid toonud kreeka-rooma maadlus oli mitu aastat varjusurmas. Kuigi treenereid ja treeningrühmi enam polnud, jätkus peamiselt Taluste eestvedamisel siitkandi kuulsaima maadleja Avo Talpase iga-aastase mälestusturniiri korraldamine.
Rohkem kui kümneaastane paus
Taluste mäletab, et Jõhvis tegeldi kreeka-rooma maadlusega viimati 12-13 aastat tagasi kutsekoolis. "Maadlus on poistele üks paremaid alasid, mis kujundab iseloomu ja loob üldise korraliku kehalise vormi. Selle järgi, kuidas tegutsesid mu õpilased maadlusmatil, võis selgelt aimata ka seda, kuidas nad edaspidises elus hakkama saavad," sõnas Taluste, kes on olnud ise nii maadleja kui treener.
Ta meenutas, et just sellessamas Jõhvi gümnaasiumi vanas võimlas, kuhu nüüd maadlusmatt pandi, andis olümpiavõitja Johannes Kotkas ligemale pool sajandit tagasi talle üle meistersportlase aumärgi.
Siim Abner lisas, et maadlustreeningud on mitmekesised, kuna peale maadlusvõtete harjutatakse ka akrobaatikat ja laotakse üldfüüsilist põhja. "Muidugi on maadlus kontaktne spordiala, kus võib vahel ka haiget saada. Aga treenerina hoolitsen selle eest, et seda võimalikult harva poistega juhtuks," märkis ta.
Jõhvi spordikeskuse juhi Erich Petrovitsi sõnul on positiivne, et nende alade hulk, mida maakonnakeskuses saab harrastada, täieneb veel ühe olümpiaala võrra.
Eesti maadlusliidu peasekretär Antti Lepik loodab, et Abneri õpilased nii Kohtla-Järvel kui Jõhvis hakkavad juba lähiaastatel noorte vanuseklassides konkureerima Eesti parematega. Ta tõi näiteks, kuidas endine maadleja Aap Uspenski asus mõned aastad tagasi elama Haapsalusse, kus tema eestvedamisel loodi noorte treeningrühmad ja nüüd on need poisid 15-17aastaste seas tõusnud Eestis tippu.
Jääb olümpiaalaks
Lepiku sõnul tekitas Heiki Nabi mullu võidetud olümpiahõbe Eestis maadluse vastu taas suurema huvi, mida peaks toetama ka äsjane uudis, et maadlus jääb olümpiamängude kavva.
Muu hulgas rääkis Lepik, et võitluses maadluse olümpiale jäämise nimel oli arvestatav osa ka Kohtla-Järve maadlusklubi Kuldkaru presidendil Sergei Merkulovil. Tänavusteks Põhjamaade meistrivõistlusteks Rootsis lasi Merkulov valmistada hiigelsuure rohkem kui kümne meetri pikkuse reklaamplagu, mis toetas maadluse jätmist olümpiaalade hulka. "See plagu oli Rootsis üleval kogu turniiri jooksul. Hiljem kasutasime seda veel vähemalt 15 üritusel ning nüüd läheb see koos kogutud toetusallkirjadega Eesti spordimuuseumisse," rääkis Lepik.