Jalgpalliliit staadioni puhul lõputult järeleandmisi ei tee

Tõnu Sireli sõnul ei saa jalgpalliliit võtta riski, et Eesti klubide mängijad võivad saada vigastada, sest nad peavad tulema mängima ohtlikult ebatasasele Jõhvi staadionile. Foto: Peeter Lilleväli

Eesti jalgpalliliidu peadirektor  Tõnu Sirel, kel oli Jõhvi vallajuhtidega paaritunnine koosolek, tõdeb, et  uue jalgpallistaadioni rajamisel on näha positiivseid märke ja ta loodab, et juttudele hakkavad lõpuks järgnema ka konkreetsed teod. Vallavolikogu peaks staadioni puudutavad põhimõttelised otsused tegema sel aastal. 

Kas kohtumine Jõhvi vallajuhtidega andis teile mingisugustki kindlustunnet, et siin asutakse tegutsema, et maakonnakeskuses oleks vähemalt üks staadion, mis vastaks elementaarsetelegi jalgpalliliidu nõuetele.

Mulle jäi positiivne mulje, et uus vallavalitsus on võtnud selle küsimuse üheks prioriteediks, ja väga hea on, et asjaga nüüd tegeldakse.

Millised peaksid olema järgmised konkreetsed sammud?

Kõigile osapooltele on selge, et Jõhvi tuleb võimalikult kiiresti saada kunstmuruväljak. Vallavõimudel tuleb leida selleks rahaallikas ja otsustada, kuhu on staadioni kõige mõistlikum rajada − kas praeguse väljaku või gümnaasiumi juurde.

Milline võiks olla jalgpalliliidu panus?

Meie poolt tuleks kogu  sellise väljaku ehitamiseks vajalik oskusteave. Meil on projekteerija, kes saab aidata projekteerimisel. Saame teha eelprojektid, arvestada välja eeldatava maksumuse ja koostada riigihanke dokumendid.

Millises suurusjärgus sellise staadioni tegemine raha võib nõuda?

Oleneb muidugi, mida ja kui palju sinna juurde veel tahetakse teha, aga väljaku enda puhul peaks üldjoontes  600 000 - 700 000 euroga hakkama saama. Selle raha sees oleksid ka korralik valgustus ja aed ümber.

Jõhvi Lokomotiv sai tänavuseks hooajaks jalgpalliliidult eriloa pidada mänge nõuetele mittevastaval staadionil. On rohkem kui tõenäoline, et uus staadion, mille ehitamise otsustki veel pole, pole nelja kuu pärast, mil algab uus hooaeg, valmis. Kas Lokomotivil tasub loota eriluba ka järgmiseks aastaks? Seejuures pole suurt vahet, kas klubi jääb üleminekumängudel meistriliigasse või langeb välja, sest praeguses seisus ei täida Jõhvi staadion isegi esiliigamängudele seatud nõudmisi.

Jalgpalliliidu silmis oleks positiivne märk, et kunstmuruväljakut hakatakse reaalselt tegema. Samas on tähtis, et niikaua kui uue tegemine käib, viidaks senine väljak normaalsemasse seisu. Mättakvaliteet on enam-vähem rahuldav, aga väljak on väga ebatasane.

Hoolt tuleb kanda ka riietusruumide, tribüünide ja staadioni üldise välimuse pärast. Eesti liiga mängudest tehakse nüüd teleülekandeid ja ma usun, et Jõhvi inimesed ei taha oma staadioni pärast piinlikkust tunda.

Ma saame teha järeleandmisi, kuid me ei saa seda kummi lõputult venitada. Kui näeme, et juttudele vaatamata midagi ei toimu, siis ei saa mängude pidamiseks enam luba anda. Peame arvestama, et ka Eesti klubides on hulganisti elukutselisi. Jalgpalliliit ei saa võtta riski, et mängijad võivad saada vigastada, sest nad peavad tulema mängima ohtlikult ebatasasele Jõhvi staadionile.

Miks on  nii läinud, et Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul tehtud hulganisti uusi korralikke väljakuid ja isegi kohtades, kus on vaid paar tuhat elanikku, aga ühes Eesti suuremas ja jalgpallilembemas maakonnas Ida-Virumaal on jalgpallistaadionid nii nadis olukorras?

Narvas ja Sillamäel on olukord paranenud, seal on nüüd kunstmuruväljak olemas. Jõhvis on probleemiks ilmselt see, et siin ei olnud palju  aastaid tugevat klubi, kes oleks vedanud kohalikku jalgpallielu.

Lokomotiv tekkis alles mõned aastat tagasi. Kui aktiivne klubi on olemas, siis avaldab ta nii omavalitsusele, riigile kui ka jalgpalliliidule rohkem survet ja tõestab, et selles linnas on rohkesti jalgpallihuvilisi ja staadioni on väga vaja.