/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2014/12/04/11994604t1h1ac3.jpg)
AS Narva Bussiveod tahab maakonnaliinide teenindamisest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvas ollakse arvamusel, et munitsipaalsel bussifirmal tuleks loobuda edukatest maakonnaliinidest ning keskenduda kahjumlikele linnaliinidele. Seda vaatamata sellele, et linna tellimus ei ole garanteeritud isegi järgmiseks aastaks, riikliku lepinguga aga võib arvestada kuni 2020. aastani.
Munitsipaalne aktsiaselts Narva Bussiveod tahab alustada Ida-Viru maavalitsuse ja maanteeametiga läbirääkimisi maakonnaliinide teenindamise lepingu ennetähtaegse lõpetamise üle. Ettevõte teenindab teist liinigruppi − 9 marsruuti, mis kulgevad suvilarajoonidest kuurortlinna Narva-Jõesuuni. Sellekohane leping allkirjastati maavalitsusega 2012. aasta 21. veebruaril tähtajaga kuni 2020. aasta 31. jaanuarini.
Ettevõtte juhatuse liige Silver Peepmaa tegi juba septembri lõpus ettepaneku läbirääkimisi alustada, kuid tema saadetud kirjas ei olnud ära toodud ühtegi põhjust, miks lepingut enne tähtaega katkestada soovitakse. "AS Narva Bussiveod kinnitab, et jätkab lepingu täitmist kuni uue vedajaga lepingu sõlmimiseni," kirjutas ta.
Peepmaa keeldus seda sammu Põhjarannikule kommenteerimast. Ta tuletas vaid meelde, et otsitakse variante ettevõtte tegevuse optimeerimiseks, ning lisas, et ootab vastust oma kirjale. "Esialgu ei ole ma mingit vastust saanud," sõnas ta.
Lepingu lõpetamine on kallis, kuid võimalik
Säärase ootamatu ettepaneku tõttu viidi maanteeametis läbi nõupidamine. Ida-Viru maavalitsuse arenguosakonna peaspetsialisti Valentina Lunina sõnul tehti seal teatavaks, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ootab vedajat ligi 20 000 euro suurune trahv.
Peale selle peab vedaja ära andma riigi bussid, tehes need eelnevalt korda, et bussid saaks üle anda uuele partnerile. Tuletame meelde, et maakonnaliinide operaatorid said enda käsutusse bussid, mille riik ostis 2011. aastal CO2 kvootide müügi eest saadud rahaga; AS Narva Bussiveod sai toona 12 sinivalget sõidukit.
Valentina Lunina ütles, et ta helistas Narva Bussivedudesse ning palus öelda sobiva kuupäeva läbirääkimiste alustamiseks. Nagu nüüdseks selgunud on, võis see info Silver Peepmaani mitte jõuda, kuna ta käib ettevõttes harva ja veedab suurema osa ajast Jõhvi vallavalitsuses, kus ta töötab juristina.
Seetõttu saadetakse Narva Bussivedudele kiri, milles märgitakse, et lepingu tühistamiseks tuleb siiski nimetada põhjus. Lunina sõnul on riik juba ette valmistanud dokumendid juhuks, kui viiakse läbi uus hange.
Maakonnaliinide teenindamine oli viga?
Narva transpordivaldkonda kureeriv abilinnapea Maksim Volkov arvab, et Narva Bussivedudel tuleks tõepoolest loobuda maakonnaliinide teenindamisest. Tema sõnul on tähtis keskenduda linnas osutatavate teenuste kvaliteedile, kindlustamaks, et Narva maksumaksjate rahaga ei doteerita väljaspool linna piire pakutavaid teenuseid.
"Selle kohta, et nad [Narva Bussiveod] kunagi osalesid maakonnaliinide konkursil, peab aru pärima nende käest, kes sellega toona tegelesid," ütles Volkov. "Kui meil linnas oleks kõik hästi ning küsimusi Narva Bussivedudele poleks tekkinud, siis oleks mõtet raisata olemasolevaid ressursse − inim-, raha- ja administratiivressursse − ning osaleda veel kusagil."
Narva Bussivedude endine juht, praegune linnapea Eduard East ütles, et ei valda operatiivset infot ettevõtte käekäigu kohta.
"Narva Bussiveod tegutseb eelkõige Narva linna heaks ning alles seejärel kasutavad Narva elanikud maakonnaliine," tõdes linnapea, et maakondlikus teises liinigrupis moodustavad suurema osa sõitjatest samuti narvalased: suvilaomanikud ja Narva-Jõesuus puhkajad.
Loobuvad tulutoovast liinist
Valentina Lunina ütles, et kahe teise liinigrupi operaatoriga − firmadega Sebе ja Lüganuse HVM − probleeme ei ole. Ning ka suhetes narvalastega ei ennustanud miski sündmuste sellist käiku, sest Narva Bussivedude tegevus oli isegi edukam, kui planeeriti riigihankekonkursi ajal.
"Piletitulu on nii kõrge, et nad saavad kilomeetri eest rohkem, kui oli märgitud nende hinnapakkumises," tõdes Lunina. "Lisaks toetus Narva linnaeelarvest[soodustused elanikele linnalähedasteks sõitudeks − toim.]."
Tänu sellele ei ole riigil tulnud ligi kahe aasta jooksul, mil leping on kehtinud, mitte kordagi neid liine doteerida.
Lunina ütles, et maavalitsuse seisukohast oleks ebaotstarbekas keelduda maakonnaliinidest ning jätta alles vaid linnaliinid. "Parem oleks säilitada kogu "komplekt", vastasel korral langevad kõik kulutused − administratsiooni palgad, telefonid, komandeeringud, baasi teenindamine, kommunaalkulud − linnaliinidele."
Tegelikult aga pole ka linnaliinide teenindamine Narva Bussivedudele enam kindlustatud. Nagu Põhjarannik on varem kirjutanud, on linnavalitsuses täies hoos esimese avatud konkursi ettevalmistamine linnaliinide teenindaja leidmiseks. Konkurss kavatsetakse läbi viia 2015. aasta esimeses pooles, et teiseks poolaastaks oleksid vedaja ja teenuse õiglane turuhind juba selgunud.