Suurõppus teeb Ida-Viru kevade tormiliseks

Selleaastast "Kevadtormi" iseloomustavad mitmed linnalahingud, tänu millele näeb sõdureid nii Sillamäel, Jõhvis kui Kohtla-Järvel.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Aprilli viimasel päeval alanud suurõppusel "Kevadtorm" nädal aega oma oskuste lihvimise ja positsioonide ettevalmistamisega tegelnud võitlejatel algab närvekõditav nädal: mai esimesel nädalal toimuvad lahingud Sillamäel, Orul, Vokas, Jõhvis, Ahtmes ja Sompas. 

30. aprillil alanud ning 17. mail lõppeval suurõppusel "Kevadtorm" on nädal aega tehtud aktiivseid ettevalmistusi selleks, et alustada mai teisel nädalal lahingufaasi. Pühapäeval tegi lahinguid ettevalmistav pioneeripataljon kõvasti tööd, tõstes pinnast ümber Jõhvi lähedal metsas ja kindlustades sealsamas lähedal mahajäetud Oru koolimaja. 

Relvastatud sõdurid valvavad linnarahvast Sillamäel teisipäevani, kui leiab aset esimene suurem linnalahing

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Rühma kaevavad maasse harva

Pioneeripataljoni kaks ekskavaatorit, pataljoni endiste referentide auks nimetatud Kristi ja Kätlin kaevasid eile kaevikuid tervele rühmale. Pioneerikompanii ülema Ottomar Kirspuu sõnul antakse neile väljaspool kaitseväe keskpolügooni harva võimalust pinnast sedapalju liigutada, et sinna rühmatäiele sõduritele kaevikuid kaevata. "Päris tore on reaalseid töid teha ka väljaspool polügooni," tõdes ta, lisades, et pinnast, mida pioneerid ette nähtud harjutusalal juba poleks ümber pööranud, on vähe. 

Õppuse kahjud

Õppusel osalejad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et vältida kahjusid taristule. Paraku pole alati võimalik kahjustusi täielikult ennetada või välistada. Kui kellegi omand on õnnetu juhuse tõttu saanud kannatada, siis palub kaitsevägi fikseerida nii vahejuhtumi kui võimaluse korral ka kahju tekitaja (masina number, üksuse või kaitseväelase nimi) ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse. Informatsioon tuleb edastada telefonil 5696 1267 või e-posti teel kevadtorm@mil.ee.

Kaitsevägi kaardistab tekkinud kahjusid ka ise, märgistades kahjustada saanud ala spetsiaalse kollase lindiga. Lindil on välja toodud kahjustuse identifitseerimiseks vajalik teave, mistõttu palume selliseid märgistusi omal algatusel mitte eemaldada.

Kaitsevägi annab endast parima, et mitte liigselt häirida õppuse ala elanike argielu ja vajaduse korral olla olemas olukordade selgitamiseks. Küsimuste ja tagasiside korral pöörduge julgelt õppuse alal ringi liikuvate CIMIC märgistust kandvate osalejate poole.

See, et kaevikute tegemisel on kasutusel labida asemel ekskavaator, on tänapäevases sõjas täiesti tavaline. Kui ettevalmistustööd tehtud, pakivad pioneerid oma relvad kokku ning annavad ettevalmistatud positsioonid üle nendele, kes reaalseid lahinguid peavad. Pioneerid omakorda lähevad juba järgmisi positsioone ette valmistama. Just sinna, kuhu ülemad on lahingupaigad määranud. 

"Kui kõik laabub nii nagu vaja, ei kohtu pioneerid vastasega silmast silma," tõdes Kirspuu.  

Asulates toimetavaid sõdureid saadavad kohalikud lapsed.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pioneeripataljoni reservväelased, kes kaevikud valmis teevad, ajavad need pärast kinni. See on üks õppuse kindlaid lubadusi: enda järel koristatakse kõik maha jäetud märgid. Selle täitmist jälgib tsiviil-militaarkoostöö grupp, kelle poole võib pöörduda nii õppuse ajal kui ka pärast seda, kui avastatakse, et midagi on jäänud silumata või olukord õppeplatsil pole pärast õppuse lahkumist selline, nagu peaks. 

Õppusele jõudes meenub kõik

Lisaks pinnasetööle müttasid reservistidest pioneerid Oru koolimajas. Kui üldjuhul jäävad selleaastased lahingud linnatänavatele, nii et majadesse ei siseneta ning liikumiseks kasutatakse ainult selleks ette nähtud kohti, siis üheksa aastat tagasi tegevuse lõpetanud vana koolimaja valmistatakse lahinguks ette: hoone kindlustamiseks veetakse majja liivakotte ning selle ümbrusesse okastraati. 

Sõda ei peeta tänapäeval mitte ainult tankide, vaid ka ekskavaatoritega, mis jalaväele kaevikud valmis teevad.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Me teeme kõik, et vaenlasel oleks siin ebamugav liikuda," rääkis jaoülem nooremseersant Erik Sulg. 

Sulg lõpetas ajateenistuse paar aastat tagasi. See ülikoolis õppivat noormeest ei häirinud, ta tõstis paar koolitööd teisele ajale ning liitus õppusega. "Päris hea meel oli kaaslastega uuesti kohtuda," tõdes ta ning lisas, et kui midagi paar aastat tagasi õpitust polnudki meeles, taastus kõik, kui õppusele minekuks autosse istuti. 

9000 õppusel osaleja seas on lisaks liitlastele ning ajateenijatele suur hulk reservväelasi. Kui paljud reservväelased kutse vastu võtsid ning paljud neist reaalselt õppusele jõudsid, kaitsevägi veel öelda ei oska. "Kõik väeüksused, mis reservväelastega komplekteeriti, on võitlusvõimelised ja kõik on sujunud plaanipäraselt," kiitis õppuse üldjuht kindralmajor Indrek Sirel. 

Reaalses sõjaolukorras oleks Sillamäe linn praegu okastraati täis ja sõdurid võtaksid einet mitte murul, vaid sügaval kaevikus.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Märkab igal pool 

Sirel, kes pühapäeval külastas kõiki üksusi, kontrollimaks nende valmisolekut, tõdes, et ettevalmistusprotsess on sujunud nii, nagu planeeritud, vähemalt heale hindele ning üksused on lahingufaasiks valmis. 

Selleaastast "Kevadtormi" iseloomustab linnalahingute rohkus: aktiivsed tegevused jõuavad nii Sillamäele, Kohtla-Järvele kui Jõhvi linna, aga ka Orule, Vokka ning Vaivarasse. 

"Ma panen kohalikele elanikele südamele, et nad oleksid tegevusi nähes ettevaatlikud. Eriti kui tegemist on rasketehnikaga," ütles Sirel, rõhutades, et  nähtavus ei ole suures masinas samasugune kui sõiduautos ning liikumisel võib tekkida pimedaid nurki. 

Sireli sõnul proovivad nad õppust planeerida nii, et see segaks võimalikult vähe igapäevast elu, kuid kuna tegemist on siiski märkimisväärse koguse inimeste ja masinatega, mis liiguvad nii maal kui õhus, näeb märke tegevustest igal pool: juba paar päeva enne lahinguid võeti positsioonid punktides sisse. Kõik nii, nagu päris sõjas oleks. "Selle vahega, et siis oleksime me kaelani kaevikutes ja terve linn oleks okastraati täis," rääkis Kuperjanovi jalaväepataljoni kompanii ülem leitnant Mait Rembel, kelle üksus juba paar päeva Sillamäel lahingutegevuse algust ootas. "Meie ülesanne on meelitada vastased linna, et neid siin rünnata," rääkis ta. 

Kohalikud elanikud on põõsastes automaatide ja kuulipildujatega valvel olevad sõdurid sõbralikult vastu võtnud: inimesed astuvad ligi, uurivad, millega on tegemist. Kõige rohkem tekitab õppus elevust lastes, kes nii Orul kui Sillamäel sõdureid igal sammul saadavad ning tegevusi ja relvi uudistavad. 

Kolm nädalat kestvast kaitseväe õppusest "Kevadtorm" võtab kokku osa üle 9000 inimese ligikaudu 13 riigist. Õppuse peamine tegevuspiirkond on Lääne- ja Ida-Virumaa.

29. aprillist kuni 17. maini kestval õppusel kontrollib kaitsevägi lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite koostööd ja üksuste valmisolekut lahinguülesannete täitmiseks. Õppusel on peamine treenitav üksus 1. jalaväebrigaad ning õppuse intensiivseim osa kestab 2.-10. maini.

"Kevadtormist" võtavad osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse ja ka teised kaitseväe ja kaitseliidu üksused. "Kevadtormil" osalevad nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka õppuse ajaks siia saabuvad kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest. 

Tagasi üles