"Sel hetkel ei olnud ma võimeline liikuma enam ühtegi sammu üheski suunas," kirjeldas Tartu ülikooli Narva kolledži õppejõud Aet Kiisla oma seisundit pühapäeva hommikul kella kümne paiku Lääne-Soome linnakeses Kokkolas, kui 24 tunni jooksust oli selja taha jäänud üle 22 tunni ja 137 kilomeetri.
Tellijale
Aet Kiisla: "Ei olnud kahtlustki, et olin endast kõik andnud!"
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiisla, kes korraldab ise Ida-Virumaal nii staadionimaratone kui ultrajookse, oli enne seda, kui langetas otsuse, et selleks korraks aitab, juba mitu tundi jalavalusid kannatanud.