:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12544133t1h060d.jpg)
Keskkonnaamet ja maaülikooli teadlased asustavad 3000 jõevähki ümber teistesse veekogudesse, sealhulgas Aidu karjääri.
Aidu karjääri asustatakse jõevähke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõevähi kaitse tegevuskava järgi asustatakse Pühajärvest ja Pangodi järvest 3000 jõevähki ümber teistesse veekogudesse. Eesmärk on luua uusi vähipopulatsioone kohtades, kus vähki ei ole, ja taastada neid veekogudes, kus vähikatk on varem jõevähi võtnud.
Kõigepealt püütakse mõrdadega vähid järvedest välja ning sõidutatakse nad uude sihtkohta. Jõevähkide viimase aja suuremaks ohuks on olnud inimesed, kes on veekogudesse asustanud võõrliike, nagu signaalvähk ja ogapõskne vähk, kes kannavad endaga vähikatku. Vähikatk tapab väga kiiresti terveid jõevähkide populatsioone, seetõttu tulebki suurendada jõevähi levikut.
"Uute populatsioonidega loome juurde uusi jõevähi leiukohti. See on tähtis liigi säilitamise seisukohalt: kui mõnes kohas on jõevähk võõrliigi tõttu ära kadunud, siis kui loome teise paika uue koha, kus võõrliiki pole ja jõevähki varem ei olnud, aitame natukegi liigi levikut tasakaalus hoida," selgitas maaülikooli vähiuurija Margo Hurt.
Hurt lisas, et ümberasustamisega tahetakse rahuldada ka harrastuspüüdjate nõudlust.
Keskkonnaameti hinnangul peaksid Pühajärvest ja Pangodist ümberasustatud vähid tooma hea tulemuse.
"Ümberasustamist on nüüd proovitud juba kolm aastat järjest. Enne seda prooviti asustada ümber kalakasvandustest pärit vähimaime või noorjärke, aga see ei andnud väga head tulemust. Looduslikest veekogudest püütud vähid annavad looduses paremaid tulemusi: nad on suuremad ja nende tõenäosus uues veekogus ellu jääda on mitu korda suurem kui kalakasvandustest toodud väikestel vähkidel," rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Jõevähid asustatakse 500 või 1000 kaupa ümber Ida-Virumaale Aidu karjääri, Lääne-Virumaale Järaniku järve, Põlvamaale Lutsu jõkke, Viljandimaale Anija järve ja Jõgevamaale Avijõkke.