Romude võidusõidust on saanud publikumagnet

Mitu autot mahub kaheksakujulise võistlusraja keskossa? Nagu näha, siis kõvasti vähem, kui neid starti tuli. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Laupäeval endise Viru kaevanduse territooriumil toimunud enam kui 40 sõiduki "lahingut" tuli jälgima üle poole tuhande inimese - ehk publikuhulk, mida toovad Ida-Virumaal kokku vähesed spordivõistlused. 

Hommikuse pika unega huvilistel tuli teha parkimiskohast päris pikk rahvamatk võistluspaika, sest nii palju autosid ei olnud vana kaevandus näinud ka parematel tööpäevadel. 

Kitsal rajal sattusid paljud kraavi 

Võistlus ise toimus endise kaevanduse peahoone ees oleval kaheksakujulisel asfaltteel. Mis omakorda tähendas seda, et mingil hetkel pidid keskmisele jupikesele ära mahtuma nii vasakult kui ka paremalt tulevad adrenaliinisõltlased. Aga ega nad mahtunudki. Just seal toimus kõige rohkem kontakte, kraavisõite ja isegi katuseid.

Publik oli nähtust küll sillas, aga samas ei ole romuringi eesmärk võimalikult palju kolkse teha. "Lõpuks loeb ikkagi läbitud ringide arv. Nii et tasa sõuad, kaugele jõuad − ka niisugune võib olla edu valem," ütles Artur Smirnov korraldustoimkonnast. 

Aga kas see kõik siis võistluse käigus, kui pulss laes, meeles püsib... Käib ikkagi võidusõit ja rada on ise kuratlikult kaval. Kohe selgus, et aastaid kojamehe luuda mitte näinud asfaldi oli loodus enda alla matnud, see aga tähendas praeguste ilmadega libedat porikihti. Nii et need, kes panustasid võimsale mootorile ja tagaveole, keerasid efektselt külge, aga edasi liikusid kohati vaevaliselt. Samuti luges palju rehvide muster. Edasi oli paljuski õnneasi. "Oma arust võid koksule haavatavad sõlmed ju ära peita, näiteks tõsta radiaatori katusele, aga veovõllid ja paljud muud liikumiseks vajalikud detailid võivad ikka ülekoormusest puruneda," sõnas Smirnov. 

Esimest korda proovis seda spordiala muidu eluaeg krossimootorratta sadulas võistlev Riho Keerme, kes − oh üllatust! − jagas pärast esimest ringi peaaegu et uute lahinguarmideta Mazdal hulga teiste võistlejatega teist kohta. Auto ise sai ümber ehitatud ühe päevaga ning aega proovimiseks, kas katusele viidud jahutusradiaator ka kümmet minutit andmist vastu peab, ei olnud. "Püüdsin säilitada külma pead. Kuna raadio mahamonteerimiseks mahti ei leidnud, panin ta mängima ning kuulasin esimesel ringil ABBA "Mamma Miat". Nii et oli chill tunne," rääkis Keerme. Palju andis debütandi esimesel sõidul juurde ka see, et puhtjuhuslikult oli tema auto varustatud korraliku mustriga mudarehvidega. 

Võit läkski uustulnukast motomehele

Aga see oli alles esimene ring. Teises voorus olid startijate read juba lühemad. Ja nii järgnes start stardile, kuniks kõik konkurentsi jäänud mahtusid ühte sõitu mõõtu võtma. Iga kord võis fortuuna selja keerata, juhtides kaasvõistleja rooliratast, nii et kontakt leidis just kaasvõistleja Achilluse kanna üles, või tuli sõiduvea või vastase puksimise tõttu kraavis peesitada, kuni konkurendid oma skoorile ringi järel ringi lisasid.

Pärast teist vooru oli väljalangejaid juba sedavõrd palju, et kõik veel liikumisvõimelised autod või lühikese aja jooksul sellisteks remonditud liikurid mahtusid korraga starti. Nii sõideti veel kolm vooru, kuni selgusid parimad. Esimeseks tuli endalegi üllatuseks Riho Keerme, teine oli samuti kohalik sõitja Johannes Arm Nissan Primeraga. Väljastpoolt maakonda tulnud mersumees Tõnis Loonet pidi leppima kolmanda kohaga. 

Lisaks pärisvõistlusele hävitati vahepeal küll monsterautoga talludes, küll muudmoodi, aga efektselt veel mitu autot. "Võistlus läks igatpidi korda: oli vaatemängu ja publikut," ütles Artur Smirnov. Korraldustiimil on plaan viia samasugune võistlus läbi ka suvel. "Augustikuu kalender on romuringi harrastajatel tihe, nii et suurema konkurentsi huvides sihime juulit. Koht Viru kaevanduses meile sobis, aga eks natuke pika hambaga saime seekord loa, nii et lähipäevil vaatame maa omaniku esindajatega paiga üle ja hoiame pöialt, et koostöö jätkub. Muidu tuleb leida teine koht," rääkis Smirnov.