Ööpäevaga üle 200 kilomeetri joosta on "väga inimlik sport"

German Terehhov on sel hetkel jooksnud juba üle 23 tunni ja selja taha on jäänud ligemale 220 kilomeetrit. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"See on väga inimlik jooks," ütleb Ida-Virumaa raudmees German Terehhov paarkümmend minutit enne seda, kui sätib end 24 tundi kestvale jooksule, kus ta jätab selja taha ligemale 220 kilomeetrit ja satub seejärel kanderaamil kiirabiautosse. 

Laupäeva ennelõunal käib Sillamäe rannapargis justkui mõne firma Balti regiooni suvepäevade ettevalmistamine. Parklast voorivad kirevates riietes inimesed suurte kottidega kahe kilomeetri pikkuse terviseraja äärde ja seavad seal üksteise kõrvale telke püsti. Nende juurde seatud laudadele ilmuvad igasugused joogid ja söögikraam. Šašlõkki keegi siiski säristama ei hakka. Kostab eesti-, vene-, inglise-, läti- ja ka leedukeelset juttu. Kõlaritest kostavad teadustaja rollis oleva Ida-Viru teleheerose Ago Gaškovi tähtsad teated ja sekka reibast muusikat: Status Quo, Boney M...

Eesti uued rekordiomanikud 24 tunni jooksus Raili Rüütel Saaremaalt ja Vladimir Frolov Tallinnast. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Sillamäel sündis nii uus Eesti naiste kui meeste rekord 

Sillamäel sündis pühapäeval nii Eesti meeste kui naiste rekord 24 tunni jooksus: tallinlane Vladimir Frolov läbis ööpäevaga joostes 237,03 kilomeetrit ja saarlanna Raili Rüütel 199,25 kilomeetrit. 

Eesti senine meeste rekord, 232,43 kilomeetrit, kuulus alates 2015. aastast Silver Eensaarele. Eelmise naiste rekordi, 194,452 kilomeetrit, jooksis Moonika Pilli tänavu veebruaris.

Uus Eesti meeste rekord 237,03 km on sama pikk vahemaa kui Eesti ühest otsast põhjarannikult Sillamäelt lõunapiirini Valgas. Vladimir Frolov sõnas, et suutis kogu ööpäeva jooksul rajal olles järgida seatud plaani ja olla rajal ühegi suurema pausita. 

Meeste arvestuses sai teise koha (225,53 km) kuni pühapäeva hommikuni võistlust juhtinud lätlane Aivars Bondars, kes kurnatuna suutis viimastel tundidel vaid kõndida. 

Naistest võitis Sillamäe ultrajooksul esikoha lätlanna Sigita Vace (202,95 km), kes edestas Raili Rüütlit pisut enam kui kolme kilomeetriga. Uue isikliku rekordiga 189,24 kilomeetrit sai kolmanda koha Ulvi Lond. 

Oma koertega terviserajal igapäevaseid jalutusringe tegevad sillamäelased vaatavad toimuvat uudishimuga ja ajavad näod pikaks, kui kuulevad, et üks seltskond inimesi kavatseb siin 24 tundi jutti joosta ja võtta mõõtu, kes jõuab selle aja jooksul rohkem kilomeetreid selja taha jätta. Tõsiste ööpäevajooksjate klassinäitaja algab 200 kilomeetrist, mis on enam-vähem sama palju, kui on maad Sillamäelt Tallinna loomaaeda.

Ida-Viru raudmees German Terehhov üllatab enne starti, kui ütleb, et 24 tunni jooks meeldib talle, kuna see on − pange tähele − "väga inimlik jooks". Ta selgitab oma mõtet sellega, et sel alal ei ole rajal mitte vihased konkurendid, vaid üksteist toetavad võistluskaaslased. "Tohib seisma jääda ja selle pärast pole häbi," ütleb ta.

Raudmees on ka ikkagi inimene 

Terehhovi kaks eelmist katset alistada 200 kilomeetri piir on nurjunud. Kaks aastat tagasi jäi puudu vaid veidi üle kahe kilomeetri. Ta tunnistab, et põhjus oli liiga napis riietuses. Särgiku ja lühikeste pükste väel joostes voolas energia öötundideks nõnda välja, et Une-Mati võttis ta enam-vähem jooksu pealt rajalt maha. Magamisele kulutatud mitme tunni nahka ongi eesmärgini jõudmine läinud. Seekord sätib ta starti end kubujussi moel − kolm kihti rõivaid ja soe müts − ega kavatse ööpäeva jooksul une peale hetkegi raisata.

Ta teeb oma unistuse ületada 200 kilomeetri piir teoks pühapäeva hommikul poole kümne ajal. Kuigi esialgu arvab ta, et nüüd aitab, läheb ta pärast väikest pausi uuesti rajale ja silkab veel finišipauguni jäänud kahe ja poole tunniga ligemale paarkümmend kilomeetrit otsa. Tulemus 219,58 km, mis annab võistlusel kolmanda koha, on Ida-Virumaa rekord ja Eesti kõigi aegade edetabelis koguni viies tulemus.

German ütleb, et on väga õnnelik ja pühendab selle jooksu oma armastatud ema mälestusele. Ta möönab samas, et suutnuks ehk veidi enamgi, aga seekord oli ta veidi liiga paksult riides. Jooksu lõpetamise järel on tal esimene mure, et pääseks kiiresti pesema ja koju Kohtla-Järvele, et jõuda õhtul Jõhvi kontserdimajja Kaunimate Aastate Vennaskonna kontserdile.

Magamatus, kurnatus ja pingelangus teevad aga oma töö ja murravad ka raudmehe, kes viskab ühes telgis külili. Võistluse meedikud kutsuvad kohale kiirabi, mis toimetab ta haiglasse. Pärast kontrolli ja mõningaid turgutavaid protseduure on temaga jälle kõik kombes ja üks võistluse korraldajaid, telemees Rene Kundla sõidutab ta koju. 

Jooks rõõmude poole 

Saare naine Raili Rüütel, kes püstitab Sillamäel uue Eesti naiste rekordi, ei tea finišihetkel, kas olla kurb või õnnelik. Rekord 199,25 pakub rõõmu, aga 200 kilomeetri piiri alistamisest jääb puudu kõigest 750 meetrit. "Ilmselt ma nutan pärast salaja. Ma olen unistanud sellest 200st nii kaua. Siin oli nii hea võimalus," lausub ta, teades, kuhu aeg kadus. "Pean õppima kiiremini riideid vahetama. Öise vihma tõttu tuli seda kolm korda teha. Sinna see aeg jäi!" 

Saare naine Raili Rüütel liikumas viimastel kilomeetritel, hambad ristis, Eesti uue rekordi poole. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Raili Rüütli sõnul arvavad mõned, et ultrajooksu harrastades joostakse murede eest ära. "Tegelikult jooksen ma rõõmude poole, sest see teeb õnnelikumaks ja lubab olla see, kes sa päriselt oled," ütleb ta ja lubab järgmisel aastal tulla taas 200 kilomeetri piiri alistama.

Võistluse peakorraldaja Aet Kiisla, kes oli ka ise osaleja ja läbis seekord 133,23 kilomeetrit, sõnab, et selline võistlus on temale lihtsalt liigutav. "Vaatad, kuidas inimesed pingutavad ja naudivad seda − see on lihtsalt nii ilus," ütleb ta.