Aidu ekstreemsel motokrossil on juba finišisse jõudmine õnnestumine

Kohas, kus tõusul hätta sattunuid oli kuhjas, sujus seekord sõit palju libedamalt. Aga oli ka neid, kes pidid poolelt teelt tagasi pöörama ja uuesti proovima. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Pühapäeval teist korda Aidu karjääris peetud hard enduro ehk ekstreemse motokrossi korraldajad olid vigadest õppinud. Tugevamates klassides jätkus väljakutset ja nõrgemates klassides sõidurõõmu.

Toila auto-motoklubi eestvõttel peetud võistlusel oli sel aastal rada tehtud pikemaks, et lisada sõidurõõmu ja anda hingetõmbevõimalusi. Samas olid kulla- ja hõbedaklassis säilitatud rasked väljakutsed. Aga ala areneb ning nii mitmedki rängad ja järsu nurgaga mäkketõusud, kus eelmisel aastal enamik hakkama ei saanud, alistusid seekord kergemini.

"Eelmisel aastal oli mõni katse nõrgemale tsiklile ja ihurammule tõesti liiga raske ning finišisse paljud ei jõudnud. Tundub, et seekord saime asjale paremini pihta," ütles kohalik rajameistrer Rauno Voldek.

Mis on hard enduro?

Hard enduro on ekstreemne mootorrattasõit ekstreemsetes kohtades.

See on spordiala, mis nõuab vastupidavust ning sisaldab motokrossi, cross-country´ ja ka sadismi elemente − ala on tõeliselt karm ja nõuab eriti raskete looduslike maastike läbimist, kuid samas ka inimese enda loodud takistuste ületamist.

See ala ei ole nõrkadele ja argadele.

Aidu võistlustel läksid kõige kangemas klassis võidud naabritele. Esikoha sai soomlane ja teise koha lätlane, kuid hõbedatasemel võttis võidu Rauno Voldek.

"Ega see võit kergelt tulnud. Õnneks andis eelmisel päeval Sakus sõidetud off-road stardikoha esireas ja algne minek oli vägev," rääkis Voldek. Seejärel tuli küll mitu rasket momenti, kuid lõpu eel õnnestus konkurent selja taha jätta ja nui neljaks seda kohta lõpuni hoida.

"Rada oli seekord ootamatult kiire, nii et teise ringi lõpuks polnud veel finišimeeskond päriselt valmis, aga eks järgmisel aastal püüame paremini," ütles Voldek.