Eesti Energia kaotab Ida-Virumaal 150 töökohta

Põlevkivi kaevandamine. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kahe energiaploki sulgemise tõttu Eesti elektrijaamas kaotab Eesti Energia Ida-Virumaal 150 töökohta.

Suurenergeetikat juhtiv Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo sõnas, et ligemale sada koondatavat on kaevurid, kes töötavad Narva karjääris ja Estonia kaevanduses, ning ülejäänud on hõivatud logistika- ja hooldusüksustes. Aasta teises pooles, kui kaks vana energiaplokki töö lõpetavad, seisab ees veel teinegi koondamine, ent see puudutab Pajo sõnul märkimisväärselt vähem inimesi. 

Põlevkivilaod on täis

Eesti Energia peab sulgema Narva elektrijaamades vanemad energiaplokid, kuna tänavu täituvad neil  Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivist tulenevad töötunnid. Selle tagajärjel väheneb nii põlevkivist elektri tootmine kui ka põlevkivi kaevandamine. 

Nad on heade tehniliste teadmistega ja distsiplineeritud ning vastutustundlikud töötajad, kes peaksid vajaliku ümberõppe saamise korral olema Ida-Virumaa tööturul nõutud.

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo

"Meil on Eesti elektrijaamas nii 1. kui 2. plokil jäänud veel alles ligikaudu 2000 töötundi. Praegu need seisavad, oodates neid perioode, mil elektri hind oleks kõrgem, et teenida võimalikult head tulu. Kuid eeldame, et lähima poole aasta jooksul me kasutame need allesjäänud tunnid ära," rääkis Pajo, lisades, et turul on oodata hinnatõusu kevadsuvel, kui on planeeritud Kaliningradi ja Soome suuremate tuumajaamade remondid ja tulemas on ka Rootsi-Leedu kaabli remont.

Ligikaudu poole sajandi vanuste energiaplokkide sulgemise tõttu kulub Eesti Energial eeldatavalt ka 15 protsenti ehk üle kahe miljoni tonni põlevkivi vähem kui mullu. Koondamised algavad praegu kaevuritest seetõttu, et Eesti Energial on laod peaaegu pilgeni täis ja sinna on varutud mitu miljonit tonni põlevkivi.

Koondamisteadete kätteandmine algab lähinädalatel. Pajo sõnul on üle poole koondatavatest pensioniealised. Vähemalt kümne aasta pikkuse maa all töötamise staažiga kaevurid saavad pensionile jääda 55- ja karjäärides töötanud 60aastaselt. 

Umbes 15 koondatavale pakub Eesti Energia ettevõtte pensioni − see on kaevurite kõnekeeles "jostovskihh", endise Eesti Põlevkivi juhi Mati Jostovi nime järgi, kuna seda praktikat hakati kasutama sajandi alguses kaevandustes toimunud suurkoondamiste ajal. Praegu on ettevõtte pensioni suurus 365 eurot kuus, mida on õigus saada neil koondatavatel, kel on kümme aastat tööstaaži ja kel on pensionini jäänud kuni viis aastat. Lisaks pakub Eesti Energia  umbes veerandile koondatavatest poole aasta jooksul 440 euro suurust ümberõppestipendiumi, mida on võimalik kasutada uute oskuste õppimiseks koolitustel lisaks töötukassa pakutavale.

Tublid töömesilased

"Nad on heade tehniliste teadmistega ja distsiplineeritud ning vastutustundlikud töötajad, kes peaksid vajaliku ümberõppe saamise korral olema Ida-Virumaa tööturul nõutud. Nad on tublid töömesilased," kiitis Raine Pajo inimesi, kellele Eesti Energia on sunnitud nüüd töökoha üles ütlema, mööndes samas, et keskmise kaevuri palgaga ehk 1600eurose palgaga vabu töökohti ei  pruugi piirkonnas olla lihtne leida. 

Et Eesti Energias tuleb tänavu töötajate koondamine, on kaevurite ja energeetikute sõltumatule ametiühingule teada olnud juba ammu. Ametiühingu juht Marina Lukjanova rääkis jaanuari alguses Põhjarannikule, et tööandja on käinud välja väga erinevaid koondatavate arve.  "Saame aru, et kõik sõltub olukorrast turul. Oleme valmis ka selleks, et inimesi koondatakse, aga mõne aja pärast kutsutakse jälle tööle tagasi," ütles ta, lisades, et ametiühing seisab selle eest, et koondatavad saaksid needsamad hüved ja toetused, mida Eesti Energia pakkus inimestele, kel sai töö otsa Aidu karjääris ja Viru kaevanduses.    

Eesti Energia nelja vanema filtriteta energiaploki sulgemine sai teatavaks 2011. aastal, kui hakkasid kehtima Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivi uued nõuded. Direktiivi kohaselt on vanematel energiaplokkidel võimaldatud töötada kuni 17 500 töötunni ammendumiseni või kuni 2023. aasta lõpuni.

Pärast nelja vanema filtriteta energiaploki sulgemist Narva elektrijaamades jääb elektritootmisvõimsust alles ligikaudu 1500 megavatti, mis on pisut suurem Eesti praegusest tavapärasest elektri tarbimisest.

Raine Pajo sõnul kasvaks Eesti Energia põlevkivi vajadus ligikaudu kahe miljoni tonni võrra aasta pärast teise Enefit280 õlitehase valmimist, milleks võib kuluda aga neli-viis aastat. Esimese sammuna  soovib Eesti Energia teha sellel aastal tehase ehitamise investeerimisotsuse. 

Eesti Energia suurenergeetikaettevõtted annavad Ida Virumaal tööd kokku 3900 inimesele.