/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/02/16751902t1h4083.jpg)
"Mina olen juba müüdud ja suur Ida-Virumaa fänn," ütles Soome reisiblogija Henna Mikkilä, kes innustab ka oma rahvuskaaslasi Eesti idanurka avastama. Ida-Viru turismiklaster on võtnud eesmärgiks, et 2027. aasta alguseks oleks Soome turiste kaks korda rohkem kui praegu.
2023. aastal Soomes aasta turismi mõjuisikuks valitud Henna Mikkilä jagas Ida-Viru turismiettevõtjatele soovitusi, kuidas püüda soomlasi. Tallinnas elav soomlanna avastas eelmisel kevadel kümme päeva Ida-Virumaad ja pani oma veebilehel Sooloiluja kokku põhjaliku reisijuhi, jagades inspiratsiooni "metsikus Ida-Eestis" seiklemiseks.
Henna Mikkilä otsis ja leidis Ida-Virumaal seda, mida me ise kipume häbenema. Näiteks avastas ta Narvas kõige veidramad seinamaalingutega garaažid, mida on elus näinud. Soomlannat rabas ka kontrast Narva kolledži uhke hoone ja kõrvalasuvate hruštšovkade, nagu ka Narva-Jõesuu kauni ranna ning ajahambast puretud hüljatud majade vahel. Elamuse sai ta Jõhvi turul oste tehes.
"Loomulikult on inimesi, kellele meeldib, kui kõik on kena, puhas ja lihvitud. Aga paljud naudivad vastuolulisust. Kohalikud ei taha seda võib-olla näha, aga meie turistina küll," selgitas ta.
Henna Mikkiläle on reisimise mõte näha ja kogeda midagi erinevat ning Ida-Virumaa on väga erinev Soomest. "Meil pole õnneks nõukogude pärandit, aga me tahame sellest ajast kuulda ja seda näha," kinnitas soomlanna, kes nautis Ida-Virumaal ka looduseilu, näiteks Oru parki Toilas, Narva-Jõesuu ja Toila randa ning Valaste juga.
Tema sõnul mõjub ka piir Venemaaga Narvas teisiti kui Soomes. "Soomes kulgeb suurem osa piirist seal, kus keegi ei ela ja me ei näe seda. Nii et soomlastele on elamus seista Narvas vaba maailma serval ja vaadata üle jõe Venemaad."
Viimastel kuudel on Henna Mikkilä sukeldunud põhjalikumalt Ida-Virumaa spaadesse ning testinud Narva-Jõesuu Medical SPA ja Toila SPA hotelli pakette. "Meil pole selliseid spaasid ja mulle on väljakutse, kuidas selgitada oma jälgijatele, milliseid teenuseid siinsed spaad pakuvad. Vanemad soomlased, kes on käinud ravipuhkusel Pärnus, teavad, aga nooremad enam mitte."
Peab varuma kannatust
Henna Mikkilä tõdes, et soomlaste huvi kasvatamine Ida-Virumaa vastu on nagu maraton. "Me ei saa eeldada, et see juhtub kohe, aga loodan aidata kaasa sellele, et inimeste pähe jõuaks mõte Narvast."
Visit Estonia Soome turu põhiekspert Malle Kolnes arvas, et Ida-Virumaad on hea välja pakkuda kogenud Eesti reisijatele, kes on Lääne-Eestis juba korduvalt käinud ja otsivad uusi kohti.
"Kui küsisin neljalt Soome reisikorraldajalt, miks nad korraldaks Ida-Viru reise, siis nad tõid esile looduse, kultuuri, teistmoodi keskkonna ja soodsamad hinnad kui pealinnas. Põhjustena, miks nad ei korraldaks, nimetati geopoliitilist olukorda ja Vene piiri lähedust. Kuna siis kandis räägitakse rohkem vene keelt, jõuab see võib-olla rohkem kohale," tõdes ta.
"Kui palju võib minna aega, et Ida-Virumaa kui sihtkoht tekiks soomlaste kaardile?" küsis eksperdi arvamust Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen. "Kui meil käib praegu umbes 10 000 soomlast aastas ja on 20 000 ööbimist, siis kuidas neid arve vähemalt kahekordistada?"
Malle Kolnes märkis, et Ida-Virumaa on teinud korraliku hüppe. "Eelmisel aastal suutis Ida-Virumaa võrreldes teiste regioonidega kasvatada soomlaste majutusi protsentuaalselt kõige rohkem − 13 protsenti. See, et Ida-Virumaa on võtnud Soome turu fookusesse ja tegeleb sellega nii süsteemselt, on suurepärane. Aga soomlastega peab olema kannatlik."
Retsept soomlaste südame võitmiseks on olemas
Kadri Jalonen kinnitas, et retsept ehk turundusplaan, kuidas soomlasi püüda, on turismiklastril olemas. Nüüd tuleb selle järgi tegutseda. Turundusplaan toetub kolmele tegevusele, millest üks osa on töö reisikorraldajatega, et saada rohkem gruppe, kes loodetavasti levitavad Ida-Virumaa kohta positiivset infot.
"Samas ei õnnestu reisifirmadel müüa, kui kliendid Soomes ei ole meist midagi kuulnud, ehk peame väga tugevalt tegelema nõudlusega ja investeerima reklaami. Kuna oleme väga vähe avastatud, peame jõudma võimalikut suure hulgani. Selleks toome siia pressi- ja reisikorraldajate tutvumisreise, käime messidel ja teeme muud, mis nähtavust suurendab," loetles Kadri Jalonen.
Reisikorraldajatega töö ja tuntuse suurendamise kõrval tuleb tõsta teeninduse taset ja olla külalislahkem.
"See tähendab, et võtame soomlasi nii vastu, et nad tunnevad end oodatuna. Siis nad saavad positiivse kogemuse ja jagavad seda tuttavatega − soomlased usaldavad rohkem soomlasi. Külalislahkuse puhul tuleb tööd teha, Soome on meie ettevõtjatele uus turg. Samas on aastaga toimunud juba väga suur muutus, on tekkinud soomekeelsed veebilehed ja infomaterjalid ning üha rohkem on soomekeelset teenindust," rääkis Kadri Jalonen.
Tema sõnul on kõige olulisem tahtmine Soome turgu võita. "Ja meie klastripartneritel on see tahe olemas. Siseturuga saab ettevõte veel ise tegutseda, aga välisturge ei ole võimalik ettevõtte kaupa ära võluda, seda saab ainult koos teha. Kohapeal on Soome kompetentsi vähe, aga turismiklastri palgal on kaks soomlasest eksperti. Me ei suuda ise soomlasi mõista, seepärast on abiks kõrgel tasemel professionaalide meeskond."
Aprilli alguses tulid Ida-Virumaale tutvumisreisile Soome reisikorraldajad, maikuus liiguvad aga üle lahe ajakirjanikud "Myyrä" telesõu jälgedes. Soome MTV3 kanalil jooksnud populaarne põnevussari võeti Ida-Virumaal üles Aidu karjääris, Narva Kreenholmis, kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel ja Saka mõisas. Saade töötas ka omamoodi turismireklaamina, sest võttekohti tutvustati ning asukohti näidati ka Eesti kaardil.
/nginx/o/2025/04/02/16751906t1h48d5.jpg)
Eesti on soomlastele sihtkoht number üks
Mida soomlased reisilt ootavad?
Visit Estonia Soome turu põhiekspert Malle Kolnes:
"Aastaga on soomlaste eelistustes toimunud muutused: kui eelmisel aastal plaanis välismaale minna 56 protsenti, siis nüüd on see arv tõusnud 70 protsendile.
Kõige rohkem on soovi reisida Lõuna-Euroopasse: Kreekasse, Horvaatiasse, Itaaliasse, Prantsusmaale ja Hispaaniasse. On normaalne, et meie kliimavöötmes elav inimene valib päikesesihtkohad. Aga kui võtta riigid üksikuna, on Eesti vaieldamatult number üks sihtkoht. Hästi palju rõõmu teeb see, et 26 protsenti (see on 1,5 miljonit soomlast) soovib Eestisse tulla, eelmisel aastal ütles seda 20 protsenti.
Soomlastelt küsiti ka, mis tüüpi reise nad plaanivad teha. 38 protsenti plaanib sel aastal võtta ette heaolupuhkuse. On tunne, et heaolu kõnetab soomlasi ja inimesed tahavad korraks stepsli välja tõmmata. Nad tahavad loodusesse või spaadesse minna, hästi süüa. Heaolu on natukene rohkem kui ainult wellness.
Soomlastele pakuvad muidugi huvi uued atraktsioonid, aga kõige rohkem hindavad nad seda, et saavad kohapeal hea teeninduse. Soomlane tahab, et talle naeratatakse, teda võetakse sõbralikult vastu ja vastatakse kõikidele tema küsimustele.
Kõikidest välismaalastest, kes Eestis ööbivad, on 35 protsenti soomlased. Eesti Panga andmetel tõid Soome turistid eelmisel aastal igal päeval Eestisse 1,52 miljonit eurot. See räägib ise Soome turu olulisusest."