Repinski maksis valimiskampaaniahõngulised infolehed kinni

Selline pilt ja tekst oli trükitud rahvaküsitluse infolehtedele, mida vallavalitsus jagas vallaasutustes ja mille trükikulud otsustas Martin Repinski skandaali puhkemisel ise kinni maksta. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi vallavanem Martin Repinski peab alusetuks etteheiteid, et ta kasutab vallavõimude algatatud rahvaküsitlust Jõhvi omavalitsuse vallast linnaks muutmise küsimuses oma isikliku valimiskampaaniana, kuid maksis siiski oma taskust kinni selles kahtlusi tekitanud infolehed. 

Endise Jõhvi vallavanema ning praeguse riigikogu ja vallavolikogu liikme Aivar Surva meelest kasutab riigikogusse kandideeriv Repinski rahvaküsitlust teadlikult oma isikliku valimiskampaaniana.

Surva: piiritu nahaalsus

Reformierakonda kuuluv Surva pöördus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) poole, küsides volikogu opositsioonisaadikute nimel selgitust, kas tegu on varjatud kampaaniaga. Surva tõi muu hulgas näiteks Jõhvis viimastel nädalatel nii avalikes kohtades kui vallaasutustes jagatud infolehe, mille ühel poolel antakse teada rahvaküsitluse toimumisest, aga teisel küljel on suur Repinski pilt ja tema pöördumine. 

"Peaaegu terve jaanuarikuu ja kindlasti veel pärast küsitluse lõppu on maksumaksja kulul tehtud kampaaniat vallavanemale, kes kuulub Eesti Keskerakonda, ja plakati kujundamisel on ilmselt kasutatud selle erakonna kampaaniameistreid," märkis Surva ERJK-le saadetud avalduses. 

Aivar Surva.

Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sellega minnakse juba täitsa nahaalseks!

Jõhvi volikogu liige Aivar Surva

"Sellega minnakse juba täitsa nahaalseks!" põhjendas Surva Põhjarannikule komisjoni poole pöördumist. Ta leidis, et kui rahvaküsitluse kutsele olnuks põhjust lisada mingi selgitav tekst, siis poleks olnud mingit põhjust teha seda riigikogusse kandideeriva vallavanema poolt ja panna juurde veel tema suurt pilti. "Tähendusrikas on ka see, et rahvaküsitluse aeg on ebatavaliselt pikk ja see on sätitud just valimiseelsele ajale." 

Surva soovib, et ERJK tooks selguse,  kas selline käitumine on okei või mitte. "See oleks siis edaspidi juhiseks teistele ka," sõnas ta.

Martin Repinski sõnul tema teada ERJK Surva pöördumist menetlusse ei võtnud, sest leidis, et midagi rikutud pole. Komisjoni nõunik Zoja Masso sõnas Põhjarannikule, et otsus tehakse avalikuks järgmisel nädalal ja üldiselt on tavaks, et komisjoni liikmed enne selle kohta infot ei anna. 

Repinski: alguses oli plaanis maksta valla eelarvest

Repinski sõnas, et rahvaküsitluse infolehtede seostamine tema valimiskampaaniaga on põhjendamatu, kuna sellel olev tekst on tema hinnangul neutraalne.  "Ma ei ole ühegi sõnaga ennast kiitnud ega kutsunud hääletama enda või erakonna poolt," sõnas ta.

Samas maksis Repinski enda sõnul eelmisel nädalal selle reklaamlehe trükkimiseks kulunud ligikaudu 200 eurot oma taskust kinni.  "Esialgu oli mõeldud, et see raha tuleb valla eelarvest, kuna infoleht oli mõeldud inimeste kutsumiseks  rahvaküsitlusel hääletama. Aga pärast ma mõtlesin, et ikkagi on korrektne, kui ma ise selle eest maksan, et ei tekiks kellelgi mingit kahtlust."

Mõte trükikulud ise katta tekkis Repinskil eelmisel nädalal, kui Keskerakond nimetas ta ametlikult kandidaadiks, olgugi et valimisplakatitel figureeris ta juba tunduvalt varem.  

Repinski arvates on vale talle ette heita, et tema valimisplakatitel ja valla rahvaküsitluse reklaamlehtedel on samasugune kujundusstiil. "Sama fotot olen kasutanud peaaegu kaks aastat juba mitmel pool," sõnas ta. 

Kahtlusi, et rahvaküsitluse läbiviimine pole korrektne, on sotsiaalmeedias tekitanud ka see, et Repinski ja abivallavanem Max Kaur, kes on Jõhvi omavalitsuse linnaks muutmise algatajad ja toetajad, on ise ka rahvaküsitluse korraldamise komisjonis ja tegutsevad aktiivselt hääletuspunktides. "Ei ole kusagil kirjas, et me ei tohiks seal komisjonis olla, me ei kutsu inimesi meie poolt hääletama, vaid valima, kas nad on linna või valla poolt. Komisjonis on ka teisi inimesi peale minu ja Max Kauri," sõnas Repinski, leides, et tegu on liialdatud seosega, et nad mõjutavad hääletustulemust. 

Vallavanema sõnul oli 6.-26. jaanuarini kestval rahvaküsitlusel reede pärastlõunase seisuga hääletanud ligikaudu 10 protsenti Jõhvi valijatest. Tema sõnul on eesmärk, et küsitlusel osaleb vähemalt 20 protsenti.  "Kui aga osaleb vähem, peab volikogu igal juhul arvestama rohkem hääli saanud arvamusega ja sellest lähtuvalt otsustama. See näitab ikkagi tendentsi," arvas ta. 

Põhjaranniku veebiküljel on praegu avatud küsitlus "Kuidas kavatsete hääletada rahvaküsitlusel "Kas toetate Jõhvi valla haldusüksuse liigi muutmist Jõhvi linnaks?".

Laupäevase hommiku seisuga oli Jõhvi omavalitsuse linnaks muutmise poolt 9 ja vastu 18 protsenti. 12 protsenti kinnitas, et ei kavatse hääletama minna. Kõige enam vastajaid, ehk 61 protsenti, aga taunis rahvaküsitluse läbiviimist, leides, et see on osa vallavanema valimiskampaanaist. Küsitlusel oli seni 66 vastajat.