Lüganuse vald peab gümnaasiumi eest seisma oma rahakotiga

Kiviõli 1. keskkool on pärast Lüganuse keskkooliosa sulgemist aasta tagasi ainus piirkonna kool, kus gümnaasiumiharidust antakse, ning selle säilimiseks peab omavalitsus vaeva nägema. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Gümnaasiumihariduse jätkamiseks Kiviõlis tuleb omavalitsusel, kelle 12 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui poole võtavad kulutused haridusele, püksirihma pingutada.  

Lüganuse vald, kes on juba kinnitanud, et hakkab korrastama oma koolivõrku, ning on koostöös maaülikooli magistrandiga alustanud selle valdkonna kaardistamist ja võimalike ümberkorralduskohtade leidmist, peab muu hulgas püksirihma pingutama selleks, et gümnaasiumiharidus piirkonnast ei kaoks ning vallal oleks jaksu eelarvest puudu jääv õpetajate palgaraha leida. 

Riigil oma ettekujutus

Aastaid tagasi, kui riik hakkas rääkima koolivõrgu reformimisest, pani toonane Kiviõli regioon seljad kokku gümnaasiumihariduse säilitamiseks piirkonnas. Selle tulemusena loobuti gümnaasiumihariduse andmisest Kiviõli 2. keskkoolis. 

Kui me tahame gümnaasiumiharidust, siis tuleb selle eest maksta.

Heidi Uustalu

Nüüd vallavalitsuses käinud haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse asekantsler Mikk Kasesalk tuli selge sõnumiga: ministeerium näeb, et gümnaasiumihariduse andmine on riigi ülesanne ning omavalitsuse asi on põhiharidus. Kui Lüganuse vald loobub oma gümnaasiumi pidamisest, saaksid nad toetust vene koolile uue õppekorpuse ehitamiseks. Viimane on olnud riigi nõue toetuse jagamisel ning eelmist sulgemisringi riik arvesse ei võta. 

Lähim gümnaasium piirkonna lastele on uuest õppeaastast tööle hakkav Kohtla-Järve riigigümnaasium, mille ümber lõid kired lõkkele veel enne, kui kool valmis sai. Järgmised valikud on Jõhvi ja Rakvere. Sinna jõudmiseks tuleb ette võtta olenevalt elukohast vähemalt pooletunnine bussisõit. 

Pole valmis loobuma 

Ehkki veidi rohkem kui 70 õpilasega gümnaasiumi pidamiseks tuleb vallal endal välja käia ligikaudu 70 000 eurot, kinnitas vallavanem Andrea Eiche, et nad ei ole valmis gümnaasiumist loobuma. Need 70 000 eurot on ligikaudu veerand sellest summast, mida Lüganuse oma viie kooli pidamiseks õpetajate palgarahana peale maksab. 

"Gümnaasiumihariduse säilitamine kohapeal on äärmiselt vajalik. Kas või juba selle pärast, et lastel tekiks piirkonnaga tugevam side ning nad pärast õppimist ikkagi siia tagasi tuleksid," ütles Eiche. 

"Kui me tahame gümnaasiumiharidust, siis tuleb selle eest maksta," tõdes ka Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu. Õpetajate palgaraha maksmisele on tulnud omavalitsusel õlg alla panna juba mitmel aastal. Erisugused poliitilised jõud on seda seni oluliseks pidanud ning kui see on oluline ka edaspidi, siis sellega jätkatakse. "Selge on aga see, et me peame numbritele − ning mitte ainult rahanumbritele, vaid eelkõige just laste arvule ja sündimusele − otsa vaatama," märkis direktor. 

Protsess on alanud 

Summa, mida Lüganuse vald oma ligi 12 miljoni euro suurusest eelarvest viie kooli, viie lasteaia ja kahe huvikooli peale kulutab, võtab eelarvest rohkem kui poole. Uuest aastast kasvas lasteaiaõpetajate palk, muutusid lasteaia kohatasud ning laste söögiraha eest tasub nüüd vald. Samuti on nad heade pedagoogide leidmiseks koolis valmis maksma lisatasu.  

Koolivõrgu korrastamise protsessi on kaasanud vald maaülikooli. "Käisin seal kuulamas ühe töö kaitsmist − see oli seotud just meie piirkonnaga − ning leidsime magistrandi, kes teeb oma magistritöö Lüganuse koolivõrgu kohta. Kasutame seda alusena," oli Andrea Eiche rahul. Nii saadakse väljastpoolt pilt, mis pole mõjutatud emotsioonidest ja nostalgiast, vaid annab reaalse ülevaate, millest saab siis kogukonnaga koostöös edasi liikuda.

Juhul kui soovitakse juba uuest õppeaastast kardinaalseid muudatusi teha, tuleb need otsused volikogus vastu võtta juba märtsikuus. Eiche kinnitusel saavad lähteandmed peagi kogutud ning siis oodatakse kogukonda kooliteemadel aktiivselt kaasa rääkima.