/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2019/01/31/11754875t1h501f.jpg)
Kevadel käivituva pilootprojektiga uuritakse Jõgeva- ja Tartumaal haneliste heidutusjahi otstarbekust; kaalumisel on uuringuala laiendamine Ida-Virumaale.
Hanekahjude leevendamiseks katsetatakse heidutusjahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium ja -amet algatavad haneliste kaitse ja ohjamise kava koostamise. Tervikpildi saamiseks hakatakse kevadel pilootprojektiga uurima ka hanelistele heidutusjahi otstarbekust.
"Väljaspool jahiaega küttimine on kahtlemata kõige karmim lahendus, kuid selle katsetamine ja mõju uurimine ON vajalik olukorras, kus muud lahendused enam ei aita," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. "Põllumehed nii Ida-Virumaal, Tartu- kui Jõgevamaal on läbi proovinud juba kõik nö pehmed meetodid, mis on toiminud kui hane selga vesi. Nende mure on tõsine ning siin tulebki sekkuda, et leida tasakaalustatud kooseksisteerimine."
Kaitse- ja ohjamiskava koostamise käigus uuritakse erinevaid võimalusi, kuidas põllumeestele peavalu valmistavaid hanelisi ohjata nii, et nad samas ka kaitstud oleksid.
Eestis peatuvate haneliste arvukus ja nende poolt tekitatud põllumajanduslikud kahjud on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud. Seetõttu on keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet arutanud teiste osapooltega - maaomanike, jahimeeste ja ornitoloogidega - lahendusi juba mõnda aega. Eesti ornitoloogiaühingu esindajad kevadise heidutusjahi mõju uuringut ei toeta, kuna teiste heidutusmeetmete mõju on analüüsimata.
Heidutusjahti lubatakse projekti korras pidada Jõgevamaal ja Tartumaal ajavahemikus 15.03 - 15.05 kolmele liigile: rabahanele, suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele. Alad on valitud selle järgi, kus põllukahjud on viimasel ajal märgatavalt suurenenud. Kaalutakse võimalust laiendada uuringuala ka Ida-Virumaale.
Heidutusjahil on ka piirangud - limiidid seatakse nii kütitud isendite kui põllumassiivide lõikes. Selleks et saaks seirata ja hinnata projekti mõjusust, valitakse projektis osalema mõnikümmend põldu.