Ida-Eesti vajab oma lastemaja

Anna Frank-Viron tõdes, et praegu jõuab ida piirkonnast lastemajja väga vähe juhtumeid.

FOTO: TAIRO LUTTER / Scanpix

Sotsiaalkindlustusameti lastemajades abistati mullu 245 seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega last. Kuna Ida-Virumaalt jõudis Tallinna ja Tartusse väga vähe abivajajaid, kavandatakse lastemaja ka Eesti idaossa.

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Laste heaolu nimel töötavad koos erinevad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politsei, psühholoog ja paljud teised.

Abi lähemale 

Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juhi Anna Frank-Vironi sõnul registreeritakse aastas ligi 500 lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. "Kui ühe lapse elus on midagi nii traumeerivat juhtunud, peab meie kõigi eesmärk olema tema ja ta pere abistamine," rääkis ta.

Esimene lastemaja avati Tallinnas kahe aasta eest. Mullu septembris avas lastemaja uksed Tartus. 

Eelmisel aastal jõudis lastemajja kõige rohkem 14- ja 9aastasi lapsi. Tüdrukuid oli abi saanute hulgas 151 ja poisse 94. Lastemajja jõudes hindab sealne meeskond lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust, samuti teeb vajalikud uurimistoimingud.

"See kõik oli alguses raske, sest asutustel on erinevad tööharjumused. Seetõttu on meil eriti hea meel, et oleme politsei, prokuratuuri, lastekaitsetöötajate ja teiste osapooltega leidnud ühise töörutiini," märkis Frank-Viron.

Tema kinnitusel näitab eelmise aasta statistika, et ka ida ja lääne piirkond vajavad oma lastemaja. "Kui laps on kuriteoohver, peab teenus ja sellega kaasnev tugivõrgustik olema talle füüsiliselt lähedal ning häda korral kiiresti kättesaadav," märkis ta.

Praegu jõuab ida piirkonnast lastemajja väga vähe juhtumeid. "Kindlasti ei tähenda see seda, et neid juhtumeid üldse ei ole, pigem peetakse seda pere siseasjaks."

Lapsele, kes on üle elanud traumeeriva sündmuse, peab abi olema vahetult kättesaadav.

Kaili Tooming

Lastemaja avamine Eesti idaosas on esialgu vaid plaan. "Selle teoks tegemiseks oleme esitanud riigieelarvesse lisataotluse. Praegu veel taotluse kohta otsus puudub," selgitas Frank-Viron.

Seni, kuni Ida-Eestis oma lastemaja puudub, teeb Ida prefektuur koostööd Tallinna lastemajaga, suunates sinna abivajavad lapsed.

"On ka vastupidiseid näiteid, kus lastemajade spetsialistid soovitavad inimestel politsei poole pöörduda või annavad meile väärkoheldud lastest otse teada. Vahemaad Tallinnaga on siiski liiga kauged, et lapsed regulaarselt seal nõustamisel käiksid," rääkis Ida prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsegrupi juht Kaili Tooming.

Kohustus teada anda

Tema sõnul pole Ida-Virumaal mureks ainult lastemaja puudumine, vaid siin ei ole ka piisavalt psühholooge, kelle vastuvõtule lapsed saata.

"Selle toe saamiseks peab laps sõitma Tallinna või Tartusse. Lapsele, kes on üle elanud traumeeriva sündmuse, peab abi olema vahetult kättesaadav ka Virumaal. Politsei hinnangul on lastemaja siin väga vajalik, et juurde tuua spetsialiste ja pädevust, kes lapsi toetavad, ning muuta abi saamine võimalikult lihtsaks."

2018. aastal registreeriti Ida prefektuuris 40 alaealiste suhtes toime pandud seksuaalkuritegu, üks rohkem kui aasta varem.

"Rääkides seksuaalkuritegudest alaealiste vastu, peame mõistma, et tegu on varjatud kuriteoliigiga ning sellele on raske jälile saada. Lapse kuritarvitamine võib kesta aastaid, sest kannatanu ei julge või ei oska alati abi otsida. Siinkohal on tähtis inimeste teadlikkus ja tähelepanelikkus üldisemalt. On tähtis märgata abivajavat last ja kohustus teada anda," rõhutas Tooming.

Lastekaitseseadus kohustab igaüht teatama abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Teatada võib kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, hädaabinumbril 112 või lasteabitelefonil 116 111. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles