:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11925961t1h77df.jpg)
Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi ja Kiviõli 1. keskkooli õpetaja Kaja Toikka kuulutati neljapäeval 2018. aasta soome keele õpetajaks Eesti.
Kaja Toikka valiti aasta soome keele õpetajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta õpetaja valisid esitatud kandidaatide seast välja Soome Instituut ja Eesti Soome Keele Õpetajate Selts.
Auhind anti üle neljapäeval Soome suursaatkonnas Tallinnas.
Kaja Toikka on pärit õpetajate ja põllupidajate suguvõsast. "Töötan koolis võõrkeeleõpetajana. Olen olnud vallavolikogu liige ja tegelenud hariduse- ning keskkonnateemadega. Virumaa põliselanikuna huvitun kohalikust ajaloost, pärimusest, tegelen jõudumööda murdekeelega," on ta ise märkinud enda kohta kandideerides sel aastal Elurikkuse Erakonnas riigikogusse.
Kaja Toikka on Põhjarannikule rääkinud, et Tallinna pedagoogilisse ülikooli soome keelt õppima minnes avastas ta ühtäkki, et soomekeelsete sõnade seas on palju neid, mis tal oma kodust meelde jäänud. Näiteks "kämmal" on murdes "koura", samuti ka soome keeles. "Selliseid sõnu oli mitmeid. Samuti oli teisi sarnasusi, näiteks pikkade vokaalide hääldamine. Lüganuse kandis ei ütle inimesed mitte "töö", vaid "tüö". "Öö" on "üö"," selgitab Kaja.Kirderanniku murdes ei ole ka peenendamist ning "kass" ja "pott" kõlavad siin hoopis teistmoodi kui mujal Eestis. Soomepärasemalt.
Nii kirderanniku murdele kui soome keelele on omane kolmandas vältes rääkimine. "Just see kolmandas vältes kõnelemine on kõige paremini alles, aga professor Mati Hint on öeldnud, et viimane, mis kaob, ongi hääldus. Kirderanniku murre on hääbumiselt just nii kaugele jõudnud ja oleks aeg see ellu äratada," leiab ta.