Kõik Ida-Viru linnad panustavad gümnasistide koolilõunasse

Jõhvi gümnaasiumis käis enamik gümnasiste varem raha eest söömas. Nüüd nad saavad koolilõuna tasuta, mis teeb heameelt nii sööjatele kui kokkadele. Foto: Peeter Lilleväli

Kui Tartu küsib gümnasistide toitlustamise eest lastevanemate omaosalust ja pealinna koolilaste vanemad on üldse teadmatuses, siis Ida-Viru linnades söödetakse kõht täis ilma kätt perede rahakotti ajamata.

Sel aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mille järgi maksab riik 78 sendi suurust koolilõuna toetust ka gümnasistidele, ei too kõikjal kaasa tasuta koolisööki.

Postimees kirjutas, et Tartus ei ole tasuta koolilõunat üheski vanuseastmes ja ka põhikoolis on olnud kogu aeg lapsevanema omaosalus. Gümnaasiumiõpilaste koolilõuna maksumuseks on ülikoolilinnas kinnitatud 1,36 eurot päevas. See tähendab, et lapsevanem peab juurde maksma 58 senti.

Ka Tallinna koolid ei paku gümnasistidele praegu tasuta koolilõunat, sest riiklik toetus selle kogumaksumust ei kata ja volikogu pole puudujääva osa kohta veel otsust teinud. Seni peavad koolid ise otsustama, kuidas nad gümnaasiumiõpilaste toitlustamise korraldavad.

Ida-Virumaa linnades on seevastu selgus majas. Nii, nagu ei maksnud koolilõuna eest juurde Jõhvi põhikoolide õpilased, ei pea seda alanud aastast tegema ka gümnasistid, kinnitas vallavalitsuse liige Tiina Kullamä. See käib kõigi Jõhvi koolides õppivate laste kohta, sõltumata sellest, millisest omavalitsusest nad tulevad.

"Riigi koolilõuna toetus läheb toiduainete muretsemiseks, ülejäänud kulud katab koolipidaja ehk omavalitsus," märkis Kullamä.

Jõhvi gümnaasiumi direktor Liina Mihkelson tõdes, et uus aasta kokkade koormust märkimisväärselt ei suurendanud. "Meie kokad valmistavad nii maitsvat toitu, et enamik gümnasiste käis varem ka raha eest söömas. Nüüd nad saavad koolilõuna tasuta."

Narva-Jõesuu keskkooli gümnaasiumiastmesse on ainsana järele jäänud 12. klass (järgmisest õppeaastast muutub kool põhikooliks) ja abituriendid saavad kõhu täis ilma lisa maksmata. "Saame 78 sendiga hakkama, see on toiduainete maksumus. Ülejäänu − kokkade palgad, seadmete ja veekulu − läheb üldkuludesse," ütles keskkooli direktor Joel Guljavin.

Lisakohustus

Muretsemiseks pole põhjust ka Kohtla-Järve lastevanematel.  "78 sendist riigi toetusest jätkub meil ka gümnaasiumiõpilaste toitlustamiseks, sest kokad ja köögitöölised on linna palgal ning koolisööklad renoveeritud. 78 senti on toiduainete kulu," ütles Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva.

Ta arvas, et kuna põhikoolis on siiani riigi antava summaga hakkama saadud, ei teki probleeme ka gümnaasiumiastmes. "Lastevanemate omaosalust pole me ammu küsinud."

Narva kultuuriosakonna juhataja asetäitja hariduse alal Larissa Degel nii optimistlik ei olnud. "Praegu korraldame gümnaasiumiõpilaste toitlustamist sama skeemi järgi nagu põhikoolis, nii et 78 senti tuleb riigilt ja 48 senti paneb linn juurde. Riigi toetus on naeruväärne − 78 sendist tõesti ei piisa. Samas pole õpilased selles süüdi."

Degel märkis, et gümnasistide kõhu täis söötmiseks oleks vaja rohkem toetust kui põhikooliõpilaste lõunale, aga linnal käib omaosaluse suurendamine üle jõu. "Riik andis meile veel ühe lisakohustuse, samas oleme nõus, et ka gümnasistid vajavad tasuta koolitoitu."

Ka Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev leidis, et riiklik koolilõunatoetus võiks olla suurem. "Ei vasta tõele, et riik tagab tasuta koolilõuna, see on võimalik ainult koos omavalitsuse panusega. Maksame köögitöötajate palgad, inventari, koolisööklate renoveerimise jms linna eelarvest. Vastasel juhul ei saaks lastele ning uuest aastast ka gümnasistidele tasuta tervislikku toitu pakkuda."

Sillamäe on toitlustanud gümnasiste oma kulu ja kirjadega juba 2011. aastast, seega toob gümnaasiumiõpilaste koolilõunatoetuse eraldamine linna eelarvesse lisatulu.

"Varem maksime iga gümnasisti lõuna eest 1 euro päevas. 1. jaanuarist, kui riik hakkab panustama 78 senti, maksame kinni vahe, sest me pole valmis koolilõuna summat vähendama. 78 senti on gümnasistide eineks liiga väike summa," märkis aselinnapea Eevi Paasmäe.

Mitu miljonit lisaraha

Koolilõuna jaoks omavalitsustele antav riigi toetus kasvas 2015. aastal 19,6 protsenti ehk 2,8 miljonit eurot, millega võrdsustatakse koolilõuna toetamise tingimused gümnaasiumis ja põhikoolis.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et kuna enamiku koolide pidajaks on kohalik omavalitsus, ei saa riik otse korraldada koolilõuna pakkumist koolides ning kanda ka kõiki kulusid. "Ka põhikooli koolilõuna puhul on riik aastate jooksul toetanud omavalitsusi toiduainete kulude katmisel ning teenuse osutamise kulud on olnud omavalitsuse kanda."

Minister tõdes, et mõned omavalitsused on otsustanud mitte lisada omalt poolt vajalikku rahalist ressurssi ning on nõudnud selle summa välja lastevanematelt. "Mina seda õigeks ei pea, ent see on kahtlemata kohaliku omavalitsuse õigus. Mõistagi peab sellisel juhul vald või linn oma elanikele põhjendama, miks ei peeta tasuta koolilõunat prioriteetseks."