Korrespondent Ago Gaškov lahkus rahvusringhäälingust

Ago Gaškov: "Mulle ei meeldi pateetika. Elutöö ei ole see kindlasti. See oli üks tavaline külakirjasaatja töö." Foto: Matti Kämärä

Eesti Rahvusringhäälingu Virumaa korrespondent Ago Gaškov lahkus pärast 27 aastat kestnud tööd ERRist ja asus tööle Ida-Viru maavalitsuses avalike suhete nõunikuna.

"Elutöö? Ma ei leidnud oma kalendermärkmikust, et mul seisaks peagi ees kohtumine surmaga. Elutöö on veel tegemata," ütleb Ago Gaškov Põhjaranniku pakkumise peale, et nimetatud töö võis jääda rahvusringhäälingu aegadesse, mis kestis üle veerand sajandi.

Muutuste tuules

Teenekas ajakirjanik meenutab, kuidas algusaegadel tuli uudiseid teha filmilindile, mis oli nii kahtlast päritolu, et ei teadnud kunagi, kas pilt tuleb liiga sinine, roheline või punane.

Siis tuli filmirull toimetada Kohtla-Järve bussijaamas marsruuttakso või bussi peale, mis viis selle Tallinna, kus see kell 20.30 alanud "Aktuaalse kaamera" jaoks monteeriti.  Gaškov meenutab, kuidas alguses oli filmioperaator Jüri Keskküla ja pärast tolle surma 1993. aastast Jaak Eelmets.

Eelmetsa töövahend oli juba VHS, mille pilt monteeriti alguses ikkagi Tallinnas. Aga sel ajal sai pildi juba telekommunikatsioonikanalite kaudu pealinna toimetada.

Kuna Euroopa Nõukogu leidis, et lõimumisele Eestis ja eriti Ida-Virumaal tuleks kasuks kohapeal tehtud eesti- ja venekeelsed saated, avati 1996. aastal ERRi Narva suudio. Aasta varem oli Kohtla-Järvele jõudnud tolleaegne tipptase Betacami video näol ning Gaškov tegi ühes operaator Eelmetsa, operaatori-monteerija Sulev Koppeli ja venekeelse toimetaja ja tõlgi Margarita Tšernjajevaga iganädalast pooletunnist regionaalsaadet.

"Mul oli monteerimine selge ja ma tegin ka seda. See oli päris huvitav aeg, aga uue muutuse tõi digitaalse montaaži meieni jõudmine. Siis muutus asi järjekordselt," kirjeldab Gaškov tehnikarevolutsiooni, mille tunnistajaks ta oma pika staaži jooksul on pidanud olema.

"Mulle ei meeldi pateetika. Elutöö ei ole see kindlasti. See oli üks tavaline külakirjasaatja töö," ütleb Gaškov, kes on omandanud aastate  jooksul mehe maine, kes ei salli suuri sõnu ega rumalust.

Gaškov toob korrespondendi töö positiivse küljena välja selle, et ükski päev pole teise sarnane ja hommikul ei tea, mida päev toob või kuhu sõitma ja mida kajastama peab. "Aga üldiselt rahuldas mind selle töö juures peaaegu kõik; on hea, et 27 aastat on olnud selline töö."

Aeg sai täis

Kas ei ole irooniline, et ühel aastal üks maavanem pahandas ERRi Ida-Virumaa korrespondendiga, et see ei tee maakonnast "õigeid uudiseid", ja nüüd asub seesama korrespondent teise maavanema juurde nõunikuks? Gaškov ütleb, et ei ole.

"Meil on mõningaid mõtteid. Just selle kohta, kuidas maavalitsust rohkem ja teisiti näidata. Aga las need asjad saavad valmis − ma ei läinud sinna tööle ilma mõtteta ja mõttetuks inimeseks," ütleb mees.

Lahkumist ERRist ei kommenteeri Gaškov rohkem kui sedastades: "Ma arvan, et mul sai üks aeg täis. Lihtsalt täis. Aitab küll."

"Aktuaalse kaamera" toimetuse juht Urmet Kook tõdes, et Gaškovi lahkumine tuli toimetusele mõningase üllatusena ja uut töötajat, kes tema ameti päriselt üle võtaks, veel silmapiiril pole.

Kook ütles, et kui Gaškov oli vahepeal haiguse tõttu kaua töölt eemal, asendas teda operaator Jaak Eelmets.

"Jaak tuleb neljapäeval Tallinna ja arutame, kas ta oleks seda nõus ka nüüd tegema. Kas või ajutiselt. Pikemas perspektiivis on asi nüüd aga keerulisem, kuna meil on sügisest loomisel ka vene kanal. Ehkki me praegu veel ei tea, kui paljud tegevused koonduvad sügisest Narva − see on laiem arutelukoht ERRi sees. Minu enda seisukoht on, et Virumaa − Ida- ja Lääne-Virumaa koos − vajab kindlasti eestikeelset korrespondenti," ütles Kook.

Gaškovi kohta lisas meediajuht, et kui inimene töötab 27 aastat ühes organisatsioonis, ei saa ta kehv poiss olla. "Ago polnud alluvana kindlasti kõige lihtsam inimene, aga ma hindan teda kõrgelt, sest ta on väga erudeeritud ja selgete põhimõtetega," lisas Kook.

Gaškov on oma viljaka tegevuse eest pälvinud 2007. aastal Virumaa missioonipreemia.