Lüganuse volikogu kukutas vallavanema ametist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Allar Aroni (istub akna kõrval) viimased hetked vallavanemana − parasjagu hääletab volikogu enamus ta ametist lahti.
Allar Aroni (istub akna kõrval) viimased hetked vallavanemana − parasjagu hääletab volikogu enamus ta ametist lahti. Foto: Matti Kämärä

Lüganuse vallavanema tagandamiseks umbusaldusavalduse esitanud volikogu koalitsioon kukutas ta eile kaheksa poolthäälega ametist; uue vallavanema kandidaatide nimesid ei avalikustatud.

Põhjusi, miks nelja vallavanemaks kandideerinud inimese seast just Allar Aroni sellesse ametisse kinnitanud volikogu koalitsioon teda pisut rohkem kui aasta hiljem enam ei usalda, eile ei selgunud.

Volikogu opositsiooni esindajate arupärimisele vastas volikogu esimees Marja-Liisa Veiser üldsõnaliselt, et vallas on lahendamata probleeme ning piisavalt pole panustatud ühinenud piirkondade ühtlustamisse.

"Vallavanem ei ole kohalik inimene, võib-olla pole tal selle piirkonna kohta piisavalt infot ja teadmisi. Teiseks on kujunenud infosulg, mis tekitab küsimusi. Volikogu koalitsiooni liikmete seisukoht on, et vallavanem peaks olema kohalik inimene," ütles ta vastuseks Enno Vinni arvamusele, et umbusalduse näol oleks nagu tegemist koalitsiooni siseringi probleemiga, millest opositsioon aru ei saa.

"Kas sel hetkel, kui komisjon vallavanema kandidaate kuulas, ei oldud teadlik, et vallavanem ei ole kohalik inimene?" päris Vinni.

Enno Mägar, kes samuti vallavanema kandidaate vaaginud komisjoni töös osales, märkis, et Aronil oli teistega võrreldes kodutöö kõige paremini ära tehtud. "Tuua nüüd umbusaldamise põhjuseks, et ta on mujalt − see ei ole tõsiseltvõetav."

Uut vallavanemat hoitakse saladuses

Opositsiooni kuuluv Hardi Murula küsis, kas uue vallavanema paikapanemine lahendab kõik vallas olevad probleemid.

"Kindlasti see vähendab probleeme," väitis Marja-Liisa Veiser.

Enno Vinni küsimusele vastates ütles ta, et volikogu juhatus endal vallas kujunenud olukorras kaassüüd ei näe, küll aga võib süüks võtta seda, et pole suudetud koalitsiooni ja opositsiooni koostööni jõuda.

Opositsiooni seisukoht oli umbusaldamishääletusel mitte osaleda. Nii ka läks: vallavanem Allar Aroni umbusaldamist pooldas kaheksa saadikut, vastu oli üks ja viis ei hääletanud.

Vallavanema asendajaks määrati  samuti kaheksa poolthäälega vallavalitsuse jurist Jaanika Liblik, kellele makstakse asendamisajal lisatasuks 30% vallavanema palgast.

Uut vallavanema kandidaati, kes koalitsioonil väidetavalt olemas on, ei soostunud Marja-Liisa Veiser avalikustama. Küll aga lubas ta opositsiooni esindajatele, et neidki kandidaati puudutavatesse aruteludesse kaasatakse.

Vallavanemalt kõrgharidust ei nõuta

Pärast seda kui opositsiooni esitatud umbusaldusavaldus volikogu aseesimehele Andrus Kütile oli nurjunud, asuti arutama valla põhimääruse muudatust.

Marja-Liisa Veiseri sõnul on põhimääruse praegune nõue, et vallavanemal peab olema kõrgharidus, vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, kus vallavanema haridusele pole mingit piiri sätestatud. Küsimusele selle punkti seosest uue vallavanema kandidaadiga jättis ta vastamata, küll aga ütles, et kuna opositsioon on laimuga meedias Lüganuse vallast halva mulje jätnud, on vallavanema leidmine keeruline ning nõutava hariduse lati allalaskmine lihtsustab seda. Konkurssi selle ametikoha täitmiseks pole siiski kavas korraldada.

Hardi Murula soovitas seepeale hariduse nõude põhimäärusest üldse välja jätta, sest viidatud seaduses pole ju juttu ka keskharidusest, mis nüüd põhimäärusesse kõrghariduse asemel sisse tahetakse kirjutada.

Veiser selgitas, et praegu tuleb põhimäärust muutes iga kord muuta tegelikult kolme põhimäärust, mis on jäänud ühinemiseelsest ajast. Edasi on kaks võimalust: kas jätkata ka edaspidi muutmisi kõigis kolmes määruses ühtaegu või võtta vastu täiesti uus põhimäärus.  Koalitsioon hääletas esimese variandi poolt, seega läheb haridust käsitlev punkt järgmisel istungil teisele lugemisele.

Volikogu tuleb taas kokku juba kümne päeva pärast.

Tagasi üles