Idavirulased vedasid hašišit tonnide kaupa Venemaale

Nikolai Šmeljovi autost leiti üle 100 kilogrammi hašišit, samal ajal kui suureks koguseks peetakse juba 1 grammi seda narkoainet. Foto: Maksu- ja tolliamet

Maksu- ja tolliametil (MTA) ning prokuratuuril on Ida-Virus lõppjärku jõudmas aastatepikkune mahukas uurimine, mis käsitleb Lääne-Euroopast toodud hašiši tonnide viisi smugeldamist Venemaale.  

Aasta 2013. Lohusuu vald, Kalmaküla. Kell 5.20 hommikul peatab maksu- ja tolliameti patrull Peipsi-äärses kalurikülas sõiduauto BMW justkui rutiinseks kontrolliks. Tegelikult läksid ametnikud enam-vähem kindla peale välja: nad teadsid, et veidi rohkem kui kahe tunni eest Läti-Eesti piiri ületanud sõiduautos on midagi, mis haakub käimasoleva suuremamahulise kriminaaluurimisega.

BMWsse ehitatud peidikutesse oli oskuslikult lastitud 107,52 kilogrammi hašišit. Et lugejal oleks lihtsam mõista narkokoguse suurust, siis seaduse järgi loetakse suureks koguseks 1 grammi, millest piisab narkojoobe tekitamiseks 10 inimesele. Ehk siis oli tol hommikul BMWst leitud uimastikogus selline, mille abil saaks laksu alla panna korraga peaaegu kogu Eesti elanikkonna.

Sai pika vangistuse

Ent see last polnud määratud Eesti turule, vaid autot juhtinud narvalane Nikolai Šmeljov (42), kes tuli oma laadungiga Hispaaniast, pidi selle edasi toimetama Venemaale Peterburi. Selle uimastilasti turuväärtus oli umbes 750 000 eurot.

Nii Viru maakohus kui Tartu ringkonnakohus mõistsid Šmeljovi süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt ning talle määrati karistuseks 11 aastat vangistust.

Selle nädala esmaspäeval mõistis riigikohus Šmeljovi süüdi küll uimastite suures koguses käitlemises, ent võttis maha täienduse, mis räägib kuriteo sooritamisest grupi poolt. Viimane on aga süüd raskendav asjaolu. Seetõttu vähendas riigikohus Šmeljovi karistust 9 aastale.

Ent Šmeljovi süüdimõistmine on alles esimene pääsuke suures uurimises, mille käigus üks tõsisemat sorti narkojõugu tegevus halvati.

Eelmise aasta lõpus toimus Eesti eri paigus − Narvas, Tallinnas ja Pärnus − suur operatsioon, mille käigus peeti kinni hulk narkotransiidis osalemises kahtlustatavaid isikuid. Praeguseks on kahtlustuse saanud kokku 18 inimest, kuid Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen peab tõenäoliseks, et nende arv suureneb.

Uurimine sai alguse 2012. aasta lõpus ning toona keskendus see Ida-Virumaal elavate isikute ringile, kes tegelevad narkotransiidiga Hispaaniast Venemaale. Tegemist oli nii-öelda narkokulleritega. Aitsen räägib Šmeljovi kinnivõtmisest: "Eeldasime, et see isik võib olla kuller, see tema reis tekitas kahtlusi. Hiljem tehtud telefonikõnede eristustest selgus, et ta on ka varem seal käinud."

Kasutati BMWsid

Pealtnäha on uurimine kestnud kaua, sest see hõlmab fakte, mis ulatuvad 2009. aastasse, ent narkokuritegude uurimine ongi aeganõudev, kui tahetakse jõuda ka uimastiäri korraldajateni. Seekord jõutigi: jõugu kaks juhti istuvad trellide taga, samuti brigadirid. Viimased on isikud, kes peavad tagama narkotransiidi nii-öelda logistika toimimise. Alates autode tehnilisest korrasolekust ja nende ümberehitamisest kuni kulleritele palga maksmiseni välja. Millegipärast kasutati narkotransiidiks eranditult BMW sõiduautosid.

Reeglina mahutasid ühe sõiduauto peidikud 100-130 kilogrammi uimasteid ning uurimistoimikutes on näiteks selline fakt, kus ühe ööpäeva jooksul siirdus üle piiri Venemaale kolm täislastis autot. Kuid narvalased ei vedanud oma ebaseaduslikku lasti mitte läbi oma kodulinnas asuva piiripunkti, vaid Lõuna-Eestis asuva Luhamaa ja Koidula piiripunkti kaudu.

Jõugu ebaseaduslikult käideldud hašiši hulk, mis on prokuratuuri väitel ka tõenditega kaetud, ulatub 7 tonnini − see on kogus, millest jätkuks narkojoobe tekitamiseks poolele Venemaa elanikkonnale. Sellise hulga uimastite nii-öelda sisseostu hind võib olla umbes 10-15 miljonit eurot, ent tänavamüügis võib see kogus arvestuslikult maksta 70 miljonit.

Aitseni sõnul jäi kogu sellest uimastihulgast vaid kaduvväike osa Eesti turule, kõik ülejäänu läks Peterburi. "Muidugi võib öelda, et hea on see, et narkootikumid ei jäänud Eestisse meie inimeste tervist kahjustama. Ent narkomüügist saadud kuritegelik raha jääb siia ning kurjategijatel on kombeks seda paigutada näiteks uute kuritegelike skeemide rahastamiseks," sõnas Aitsen.

Enamik jõuguliikmeid on varem kriminaalkorras karistatud ning grupeeringu tegevus saigi paljuski alguse kunagi vanglas tekkinud tutvustest. Kui MTA mullu aasta lõpus kahtlusaluseid kinni pidama hakkas, olid mõned jõugu osalised juba teistes kuritegudes kahtlustatavatena kinni peetud.

Prokuratuur loodab viimaste aastate ühe mahukama narkoasja saata kohtusse veel selle aastanumbri sees. Ja muide, taas tuleb kohtu ette astuda ka Nikolai Šmeljovil, kes ülalmainitud Kalmaküla episoodis süüdi mõisteti ja riigikohus ei pidanud tõendatuks tema osalemist hašiši vedamises isikute grupis. Veel kaks narvalasest jõuguliiget võeti vahele Lätis ning lõunanaabrite teise astme kohus on nad praeguseks 12 aastaks juba vangi mõistnud. Ent kohut hakatakse nende üle pidama ka Eestis, täpsemini Ida-Virumaal.