Jõhvi kavandatakse vaimupuudega inimeste kodusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AS Hoolekandeteenused otsib Jõhvis kohta, kus võiks pakkuda 20-le psüühikahäirega inimesele kogukonnas elamise teenust. Ühe võimalusena vaadati sel nädalal üle Pargi tänaval asuv endine EASi maja.
AS Hoolekandeteenused otsib Jõhvis kohta, kus võiks pakkuda 20-le psüühikahäirega inimesele kogukonnas elamise teenust. Ühe võimalusena vaadati sel nädalal üle Pargi tänaval asuv endine EASi maja. Foto: Peeter Lilleväli

AS Hoolekandeteenused arendab Ida-Virumaal kogukonnas elamise teenust, mis siin praegu puudub. See on mõeldud psüühikahäiretega inimestele, kes ei vaja ööpäevaringset juhendamist ega järelevalvet.

ASi Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa teavitas Jõhvi vallavõime riigiettevõtte plaanist luua Jõhvi 20 kogukonnas elamise teenusekohta, mis sobivad sellistele psüühilise erivajadusega inimestele, kes ei vaja ööpäevaringset juhendamist ega järelevalvet.

Nimelt jätkatakse Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toel nõukogudeaegsete erihooldekodude reorganiseerimist. Mitmesajakohaliste kombinaatide asemel luuakse üle Eesti kohalikku elukeskkonda sulanduvad ja mitte rohkem kui 30kohalised teenuseüksused ehk kodud.

Mullu sügisel arutas Jõhvi vallavalitsus ASi Hoolekandeteenused ideed rajada hooldekodu kesklinna Viru t 3 asuvasse hoonesse. Selles kodus oleks pakutud nii ööpäevaringset erihooldus- kui kogukonnas elamise teenust.

"Vallavalitsus toetab hooldekodu rajamist valla territooriumile, kuid leiab, et kesklinna piirkonda, kus toimuvad pidevalt avalikud üritused ja asub avalikult kasutatav laste mänguväljak, sellise suunitlusega hooldekodu ei sobi," võttis vallavalitsus tookord seisukoha, lisades, et erihooldekodu rajamiseks tuleks leida sobiv koht linna servas.

Uus maja sihikul

Sel nädalal tutvus ASi Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno Pargi tänaval asuva endise EASi hoonega. "Meie eesmärk on tuua need inimesed tagasi kogukonda − inimeste hulka −, mistõttu me ei tahaks päris äärelinna üksusi rajada. Pargi tänava maja pole kesklinnast väga kaugel ja oleks meile sobilik," rääkis ta vallavolikogu sotsiaalkomisjoni istungil.

Lanno selgitas, et praegu on ASil Hoolekandeteenused üle Eesti ligemale 1600 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta, mida on kallis üleval pidada ning mis on pannud riigi mõtlema, kas kõik need inimesed vajavad oma tervisest tulenevalt 24 tundi ööpäevas hooldust ja järelevalvet. Tema sõnul võiks suure osa klientidest paigutada tulevikus kogukonnas elamise teenusele, mis on märksa odavam.

Kogukonnas elamise teenus on mõeldud suhteliselt hästi hakkama saavatele klientidele, kes elavad kuni kümneliikmelises peres, 2-4 peret lähestikku. Päevasel ajal on tööl tegevusjuhendajad. Öisel ajal töötajaid kohapeal ei ole, küll aga on üks tegevusjuhendaja alati valves.

Enamik selle teenuse kliente on võimelised käima kas kogu päeva või osalise ajaga tööl. Kodused toimetused tehakse koos: kliendid valmistavad koos töötajatega ise kõik söögikorrad, hoolitsevad nii siseruumide kui õueala korrashoiu eest jms.

"Oleme Ida-Virumaal selle pilguga ringi vaadanud, kus need teenusekohad võiksid olla. Jõhvi on meile atraktiivne, sest see on maakonnakeskus, kus on olemas vajalikud teenused. Jõhvi soovime rajada 20 teenusekohta," rääkis Lanno.

Bussiga Saaremaalt

Vallavolikogu ja sotsiaalkomisjoni esimees Niina Neglason leidis, et arvestades Jõhvi väiksust, ei saa teenusekohtade arvu väga suureks ajada. "Meie huvi oleks, et teenusele saaksid meie oma inimesed, mitte et ei too neid bussiga Saaremaalt," nentis ta.

Liina Lanno selgitas, et esialgu tuuakse siiski oma kliendid, kes kolitakse ümber suletavatest erihooldekodudest. Kuna aga klientide keskmine vanus on üle 50, langevad nad tervislikel põhjustel järjest ööpäevaringsele teenusele. Seega vabanevad tulevikus kohad kohalikele.

"Näeme, et 30 aasta pärast ongi seal kohalikud inimesed, kes saavad elada kodu lähedal. See on suurim kasu, mida ma näen, lisaks sellele, et pakute oma kenas linnas kodu 20 inimesele, kes on seni pidanud elama koledates tingimustes," rääkis Lanno.

Kokku soovib AS Hoolekandeteenused rajada Ida-Virumaale juurde ligi 85 teenusekohta, millest enamiku moodustaks kogukonnas elamine. Läbirääkimisi alustatakse ka teiste linnadega, näiteks Kohtla-Järve ja Kiviõliga. Viimati avas AS Hoolekandeteenused Ida-Virumaal Sinimäe hoolekandeküla, kuhu rajati peremajad 60-le psüühilise erivajadusega inimesele.

Kogukonnas elamise teenust tahab Euroopa Liidu toel arendada ka Ida-Virumaa puuetega inimeste koda koos Jõhvi vallaga. "Oleme mõelnud 20 kohale. Meie soovime pakkuda teenust just Jõhvi ja selle ümbruskonna inimestele," märkis Ida-Virumaa puuetega inimeste koja juht Kaia Kaldvee, lisades, et ASiga Hoolekandeteenused siiski ei konkureerita, kuna Euroopa Liidu toetusraha tuleb ilmselt eri rahastusallikast.

Tagasi üles