Kurtna järvede veetaseme alanemine võib ohustada joogivett
7. mai 2015, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodusteadlased peavad reaalseks ohtu, et kui Kurtna järvede veetaseme alanemine jätkub, hakkab mingil ajal Vasavere veehaarde kaevudesse jõudma madalama kvaliteediga vesi ning selle puhastamine muutub järjest kallimaks.
Märtsi lõpupäevil Kurtna järvi kaemas käinud Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur, järvede töörühma juht Jaanus Terasmaa hindas järvejääst välja ulatuva mõõdulati järgi, et Kuradijärve veetase on novembrist saati, nelja talvekuuga, veel pool meetrit kukkunud.
"Tegu on oletusliku väärtusega," täpsustas ta, pidades nii suurt langust uskumatuks. "Kontrollida ei saa siin enne, kui järv on jääst lahti sulanud."
Eile olid teadlased taas Kurtnas veetasemeid mõõtmas. Ehmatuse põhjustanud mõõdulatt osutuski üksnes ehmatuseks ehk mitte selleks, mida muutuste määramisel aluseks saaks võtta. Õige latt oli kaldale hoopis lähemal ja selle järgi mõõtmine andis novebrikuuga võrreldes miinuseks 11,5 sentimeetrit. Naabruses asuva Martiska järve veetase oli märtsikuisest küll 6 sentimeetrit kõrgem, ent sügisega võrreldes siiski paar sentimeetrit madalam, nii et trend on ikkagi jätkuv alanemine.
Põhjavesi liigub teistmoodi
Võrreldes 2012. aasta kevadega ehk mõõtmiste algusega − täna täitub täpselt kolm aastat päevast, mil teadlased 13 järve mõõdulatid panid −, on Martiska ja Kuradijärve veetase langenud vastavalt 111 ja 128 sentimeetrit.
Järvede mahtu arvestades on kunagistest looduslikest järvedest alles umbes 30%.
Lisaks veetaseme mõõtmisele on Martiska järves uuritud ka põhjavee käitumist.
"Varem liikus põhjavesi suunal Ahnejärvest Martiska poole ja siit edasi Kuradijärve," rääkis Terasmaa. "Pärast uue Ahtme filtreerimisjaama käivitamist ja renoveeritud Vasavere veehaarde pumplate kasutuselevõttu 2012. aasta juulis on põhjaveetase alanenud ning suur osa sellest Martiska järve enam ei jõuagi, vaid keerab enne järve ära ja liigub veehaarde suunas. Mõõtmistulemused näitavad, et järve põhjaosast liigub põhjavesi välja intensiivsemalt kui varem. Seega võib öelda, et ala, kust pumpamisega vett ära tõmmatakse, on nüüd tunduvalt laiem."
Veehaarde mõju ilmne
Kolm aastat kestnud veetaseme mõõtmine 13 järves on loonud teadlastele mustri, millest on näha nii üldised looduslikud kui lokaalsed mõjud. Selles mustris joonistuvad selgelt välja Vasavere veehaarde mõjualasse jäävad järved, kus veetaseme langus on kõige suurem ja pidevam.
"Meil võib olla hüpotees ja me ise võime selles üsnagi kindlad olla, aga selle hüpoteesi tõestamiseks on vaja teha niisuguseid uuringuid, mille jaoks meil vahendeid ei ole," tõdes TÜ ökoloogia instituudi direktor Mihkel Kangur.
Keskkonnaamet on Kurtna järvestiku uuringutega küll algust teinud − seiresüsteemi rajamise hange on tehtud ja sügiseks peab süsteem valmis olema −, ent esmastegi tulemusteni jõudmine võtab hulk aega.
"See, et veehaare järvi mõjutab, on seniste mõõtmiste ja uuringutega nii palju küll ära tõestatud, et veehaardest välja pumbata lubatavad kogused tuleks üle vaadata ning leida võimalusi veevõtu hajutamiseks laiemale territooriumile," ütles Jaanus Terasmaa.
"Tegemist on Natura järvedega; Natura alade seisund ei tohi aga halveneda ega veekogude pindala väheneda − mõlemad asjad on siin selgelt juhtunud. Seega on riigil siin tõsine probleem," nentis Mihkel Kangur.
Projekt KUKEKOMM
Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi ja kommunikatsiooni instituudi koostöös kestab juba kolmandat aastat projekt nimega KUKEKOMM ehk Kurtna keskkonnakommunikatsioon.
"Loodusteadlased näevad, et siin on probleem, mille lahendamise võtmeks on kommunikatsioon ehk loodusteadlaste ja kommunikatsiooniteadlaste koostöö," põhjendas Kangur sellise lähenemise vajalikkust.
Oluline on tema sõnul aru saada, kes on tekkinud olukorras olulised inimesed, ja kõik osapooled ühele tasandile kokku viia.
"Keskkonnaprobleemide lahendustele tähelepanu tõmbamiseks tehakse tihti suur kampaania, aga see viib pigem vastandumiseni, mitte lahendusele lähemale," tõdes ta.
Osapoolte huvid on nüüdseks kaardistatud ja teada on seegi, kuidas üks või teine neist Kurtna probleemi näeb.
"Kindlasti on võimalik kompromissini jõuda," usub ta. "On täiesti reaalne oht, et mingil ajal hakkab Vasavere veehaarde kaevudesse jõudma madalama kvaliteediga vesi ning selle puhastamine muutub järjest kallimaks. Kui aga veehaardest vähem vett välja pumbata, nii et järvede veetase saaks taastuda, poleks joogivee kvaliteet ohus."
Sügisel, enne projekti lõppu, tahetakse kõik osapooled ühisele arutelule kutsuda.