Riigile seitsme miljardi euro kokku koguja

Marek Helm: "Maksu- ja tolliamet koondas 2012. aastal 14 protsenti töötajatest. Keegi ilmselt ei tunneta, et seetõttu on jäänud midagi tegemata." Foto: SCANPIX

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi arvates ei löö aktsiiside tõus Eestis salaturgu vohama, kuid ta soovitab riigil maksutõusude kõrval mõelda ka kulude kokkuhoidmisele.

Ühelt poolt ootab riik aktsiiside tõusust lisaraha eelarvesse, teisalt on oht, et see võib vohama panna salakaubanduse. Kuidas maksuamet eelseisvaks aktsiiside tõusu ralliks valmistub ja relvastub?

Oleme selleks valmis. Aktsiisid on varemgi tõusnud, aga numbrid näitavad, et salakauba osakaalu on õnnestunud  aasta-aastalt siiski vähendada.

Seekord on eriti positiivne, et koos töömahu suurenemisega annab riik meile ka  lisaraha. 22 miljonit eurot läheb investeeringuteks, mis võimaldavad tõhustada meie tööd. Soetame näiteks tollipunktidesse röntgeniaparaadid, mille abil saab kiiresti kontrollida nii vaguneid kui suuri veoautosid. Tulemas on ka läbivalgustusseadmetega varustatud väikebussid. Need on head  "relvad", et tõkestada salakauba suurte partiide sissetoomist Eestisse.

Peale selle täiustame oma infosüsteeme, mis samuti aitavad varimajanduses toimuvat lagedale tuua.

Ometigi arvatakse, et kui kütuse hinnad Eestis ja Lätis hakkavad drastiliselt erinema, siis tekib suurem motivatsioon hakata sealt kütust Eestisse vedama ja siin hakkavad tekkima ka illegaalsed müügipunktid. Kas nendega võitlemiseks võtate inimesi juurde?

Ei, töötajaid me juurde ei võta.  Kuid oleme koos õliühinguga teinud ettepaneku luua kütuse liikumist reaalajas jälgiv infosüsteem. Praegu deklareerib iga kütuseettevõte järgmise kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu tehingud. Tegelikult peaks olema reaalajas  jälgitav kogu liikumine: kütuse Eestisse saabumine, hoiumahutitesse paigutamine, sealt selle autodesse laadimine ja laialivedu tanklatesse. Siis me suudaksime kütuse teemat paremini ohjata ja tuua varimajandusest veel raha välja.

Aasta jooksul kogutakse maksuametnike tubli töö tulemusel riigikassasse makse suurusjärgus seitse miljardit eurot. Kui palju kogumata jääb?

Eri analüüside põhjal oli 2013. aastal varimajanduse maht Eestis suurusjärgus 550 miljonit eurot. Ent nii töötajate registri rakendamisega kui käibemaksu tehingute põhjalikuma luubi alla võtmisega on see summa meie hinnangul nüüdseks juba väiksem.

Ometigi räägib osa poliitikuid, et riigikassa seis paraneks oluliselt, kui maksuamet paremini tööle panna. Mida sellest arvate?

Viimase kahe aasta jooksul on minu arvates toimunud meil meeletud arengud. Seda nii ümbrikupalkade, salakütuseäri, käibemaksupettuste kui salasigarettide vähendamise poolest.

Selleks on tulnud teha lühikese aja jooksul palju jõulisi muudatusi, mis on vahel ettevõtjates tekitanud ka pahameelt. Kuid kokkuvõttes on need muudatused vähendanud varimajandust, toonud riigile rohkem tulu ja aidanud luua ka ausama konkurentsiga ettevõtluskeskkonna.

Natuke naiivne on loota ainult sellele, et maksuametit paremini tööle pannes saaks riik kõvasti raha juurde.  Me teeme loomulikult endast parima, aga tuleb otsida ka maksupoliitilisi häid lahendusi.

Nii sõgedaks te maksude kogumisega ei plaani veel minna, et kui talumees läheb naabri juurde talgutele ja talle selle eest pärast süüa pakutakse, siis on kohe maksuametnik platsis ja nõuab erisoodustusmaksu?

Ei, nii kaugele Eestis ei jõuta. Pole ka põhjust. Meil ei teki kunagi selleks ressurssi. Maksu- ja tolliametis on 350 revidenti.  Me teeme 16 000 kontrolli aastas. Me peame oma kontrolliressursi suunama ikkagi sinna, kus on varimajanduse oht kõige suurem.

Kui maamees pakub teisele osutatud abi eest süüa, siis pole küll see koht, kus peaksime sekkuma.

Aga kust see piir läheb, kus hakkate sekkuma? Olete rääkinud, et ehitusfirmade must raha, mille eest saab ka ümbrikupalku maksta, tekib sageli eramajade ehitamisel, kus makstakse raha pihu peale.  Kui kutsute venna appi maja ehitama, siis kas tegu on musta tööjõuga ehitusobjektil ja peaks temagi tööd deklareerima?

Ei pea deklareerima. Mul on ka oma vend, kellega koos lõhume vahel puid ja ehitame ühtteist. Palka ma teineteisele ei maksa.

Aga kui koos vennaga tuleb veel tema sõprade kolmeliikmeline brigaad ehitusmehi, kes teevad tööd mitu nädalat?

Rusikareegel on, et kui inimene ikkagi teenib tööga tulu, siis tuleb selle pealt maksta makse. Tasuta abiks käimisel tulu ei saada. Mina kutsun üles inimesi oma tulusid deklareerima ja küsima oma tööandjalt legaalset palka. See tähendab, et nad saavad ka sotsiaalsed garantiid ja teenitud tasu läheb pensioniarvestuse aluseks.

Töötajate registris olek annab inimesele turvatunde. Juunis saab töötajate register alles aastaseks ja juba selle ajaga oleme leidnud  Eestis üles 10 000 töötajat, keda varem polnud kusagil kirjas.

Alates eelmisest sügisest on avalikud ka kõigi ettevõtete tasutud maksud. Mida see peaks andma?

See on väga kihvt algatus, kusjuures mitte meie, vaid erasektori ehk kaubandus-tööstuskoja poolt.

Neist arvudest tuleb välja, kuidas samas valdkonnas tegutsevate ja samalaadse turuosaga ettevõtete tasutud maksud võivad erineda lausa  kordades. Mida teie sellise teadmisega, aga ka ettevõtjatelt endilt tulevate vihjetega peale hakkate?

Kõiki vihjeid kindlasti analüüsitakse ja võrreldakse meie taustsüsteemi andmetega. Kui näeme ebaloogilisi kõrvalekaldeid, siis järgnevad üldjuhul ka kontrollid.

Maksude avalikustamine on  eelkõige mõeldud selleks, et ettevõtjad ise saaksid teha tehinguid nendega, keda nad peavad ausateks. Maksude avalikustamine aitab ettevõtlusel endal korrastuda ja soodustab ausat konkurentsi.

Riigivõim üksinda ei suuda varimajanduse probleemi lahendada. Seda saab teha ikkagi vaid riigi ja ettevõtjate koostöös.

Samas soosib varimajandust mingil määral ka riigihangete süsteem, kus sageli loeb vaid kõige odavam hind. Paljud ettevõtjad on öelnud, et ei näegi mõtet hangetel osalemisele aega kulutada, sest ausalt kõiki makse tasudes pole võimalik  võitjaks osutuda.

Probleem on üleval.  Läti võttis vastu uue seaduse, mille kohaselt hakatakse riigihangetel osalejate puhul vaatama, kui palju nad on viimase üheksa kuu jooksul tasunud tööjõumakse. Oleme palunud rahandusministeeriumil analüüsida, kas   Läti eeskuju võiks ka meil järgida − näiteks  nõuda hangetel osalejatelt maksude tasumise ajalugu ja arvestada seda kui omamoodi aususe kriteeriumi ka hangete võitjate valimisel.

Valimiste eel rääkisid nii mitmedki erakonnad, et riik saaks kõvasti rohkem raha, kui siin tegutsevatel välisfirmadel ei lastaks siin teenitud kasumit ema- ja tütarettevõtete vaheliste tehingute kaudu Eestist välja viia. Sama teemat mainitakse ka koalitsioonilepingus. Kui tõsine probleem see teie hinnangul on ja kui suure rahahulgaga on tegu?

See on eelkõige maksupoliitika küsimus. Meil on eraldi töögrupp, kes kontrollib kapitali tulu ja selle maksustamist. See, et pangad ei maksa makse, on omalaadne müüt. Tegelikult ikka maksavad ja päris korralikult.

Kas see on siis mõnede erakondade poolt populistlik teema?

Seda tuleks vaadata analüütilisemalt. Ma tunnetan, et paljuski kõlab see loosungina ja fakte esitatakse valikuliselt. Ma saan aru, et avalikkusele võib selline asi hästi peale minna, kui kuulutada, et  paneme näiteks pangad rohkem makse maksma.  Kuna tasutud maksud on nüüd avalikud, siis võib igaüks ise internetist vaadata, kui palju makstakse.

Valimiste eel oli üleval ka piirkondlike maksuerisuste kehtestamine, mis peaks toetama ettevõtlust pealinnast kaugemal. Näiteks sotsidel oli konkreetne lubadus vähendada väljaspool Harjumaad tegutsevatel firmadel sotsiaalmaksu 33 protsendilt 30-le. Milliseks võiks kujuneda selliste maksuerisuste haldamine ja kas see tooks oodatud tulemuse?

Ütlen ausalt − see oleks väga keeruline. Meil võib ju ettevõtte registreerida ükskõik kuhu. Selles mingeid piiranguid pole. Iga selline erisus vajab järelevalve mõistes jälle lisaadministreerimist.

Idee iseenesest on ilus, aga sisustamata on, kuidas seda reaalses praktikas ellu viia. Eesti on nii väike, et hakata maksude puhul veel  mingeid rajoone tegema ei ole ilmselt mõistlik. Kui sellise ideega välja tulla, siis võiks olla ees mõni analüüs, mis tõestaks, et see annab soovitud efekti.

Maksuameti juhi kohustus on viia maksude kogumisel ellu see tahe, mida poliitikud on otsustanud. Mida  te aga kodaniku ja  asjatundjana soovitaksite maksupoliitikas ette võtta, eriti praegu, mil koalitsioon on jännis oma lubadustele katteallikate leidmisega?

Ma arvan, et näiteks ümbrikupalkadevastasele võitlusele tuleks kindlasti kasuks, kui meie tööjõumaksud oleksid väiksemad. Selles mõttes on üleüldine sotsiaalmaksu vähendamine, olgugi et esialgu kas või ühe protsendi võrra, samm õiges suunas.

Ettevõtluse alustamiseks ja arendamiseks on meil tööjõumaksude osa ikkagi veel väga suur.

Millised maksud peaksid tõusma, ei oska ma öelda. Kuid ma arvan, et kõik võiksid mõelda selle üle, kuidas vähendada  üldist maksukoormust ja riigi kulutusi. Ligemale 130 000 avaliku sektori töötajat on ikkagi väga suur arv olukorras, kus maksumaksjaid jääb vähemaks. Seepärast ootan huviga, kuidas riigireform hakkab edenema.

Maksu- ja tolliamet koondas 2012. aastal 14 protsenti töötajatest. Keegi ilmselt ei tunneta, et seetõttu on jäänud midagi tegemata. Oleme kokkuhoitud raha investeerinud uutesse ja parematesse registritesse ja infosüsteemidesse ning inimestesse, parandades nende motivatsiooni. Me võiks lahkelt oma kogemust jagada.