Fenoolisoost tuleb Purtse jõe reostusele lisa

Niisugune, nagu sellel mullu aprilli lõpus tehtud pildil, näeb fenoolisoo välja üksnes sademeterohkel ajal. Foto: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium loodab Purtse jõe puhastamise käigus ka poolkoksimägede jalamil laiuvast fenoolisoost jagu saada.

Mullu jõudis keskkonnaministeerium lõpuks nii kaugele, et algatas projekti Purtse jõe reostuse täpsemaks uurimiseks, mis loodetavasti päädib lähiaastatel selle reostuse likvideerimisega.

Purtse jõe kordategemisele lisab keerukust jõe ülemjooksul paiknev  Kohtla-Järve poolkoksiprügilaga piirnev ala, niinimetatud fenoolisoo, kus pinnas on umbes kaheksal hektaril  prügilast välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud.  Fenoolisoo tekkis 2006.-2007. aastal, kui territooriumi läbivad vee äravoolu kraavid suleti, enne seda sattus fenoolidega reostunud vesi kraavide kaudu otse Purtse jõkke.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõuniku Peep Siimu sõnul on fenoolisoo selline ala, kuhu on aastaid jooksnud Kohtla-Järve poolkoksimäest välja imbunud vesi.

"Põhjuseks on see, et mäe ümbruses puudus nõuetele vastav kraavitussüsteem, mis nüüdseks suletud mäe territooriumilt tekkivad veed kokku koguks. Nüüd, kui poolkoksimäe projekt on lõppenud, kogutakse mäelt tulevad ohtlike ainetega saastunud veed mäe ümbrusesse rajatud kraavitussüsteemiga kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastile. Küll aga satub fenoolisoo alale sademeterohkel ajal mingil määral linna territooriumilt tekkiv liigvesi," selgitas ta.

Põlevkivitööstuse jäätmeid käsitlevas riigikontrolli auditis märgiti, et praegu puudub täpne ülevaade, kui palju satub fenoolisoo territooriumilt ohtlikke aineid ümbritsevasse keskkonda, sealhulgas Kohtla ja Purtse jõkke.  Sellele alale koguneb looduslike iseärasuste ning lõpetamata Kohtla-Järve liigveeprojekti tõttu linna sademe- ja liigvesi. Kohalike omavalitsuste algatatud projekt Kohtla-Järve linna sademe- ja liigvee kokkukogumiseks ning puhastamiseks on raha puudusel lõpetamata.

Liigveeprojekt takerdus

Kohtla-Järve ja teiste naabruskonna omavalitsuste liigveeprojekt tõusis päevakorrale pärast 2003. aasta padusadu, mis nõrgad kohad uputustega esile tõi.

2006. aastal valmis OÜ-l Järve Biopuhastus  Kohtla-Järvel asuvate ummistunud ja täis kasvanud, liigvee ärajuhtimiseks mõeldud Varbe harukraavide rekonstrueerimise projekt, mille jaoks keskkonnainvesteeringute keskus juba toetusegi eraldas. Tegudeni siiski ei jõutud.

"Kuna keegi ei tahtnud vastutust võtta, võtsime projektijuhi rolli enda kanda," meenutas Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Pärnamäe. "Umbes 700 000 krooni maksnud projekt jäigi riiulisse, sest tööd oleksid väga kalliks läinud ja omavalitsused poleks suutnud omaosalust maksta. Nii palju raha polnud ei omavalitsustel, riigil ega ettevõtetel ja nii leidsidki kõik, et see pole nende mure."

Toppama jäänud projekt võeti uuesti jutuks 2008. aasta detsembris, kui fenoole täis liigvesi ASi Nitrofert raudteejaama uputas.

"Varbe peakraav, mis peaks aitama seda seisvat vett ära tõmmata, on puhastamata ega suuda seetõttu rohkem vett endasse võtta," ütles uputuse põhjuseks maakonna tollase keskkonnateenistuse juhataja Agu Värimäe.

Kohtla-Järve toonane abilinnapea Jüri Kollo rääkis siis, et kui linn oli valmis poolkoksimäe kõrvale kraave kaevama hakkama, selgus, et projekti järgi kaevates satuksid kraavi fenoolveed. "Kes selle reostuse Kohtla jõkke laskmise eest maksma oleks hakanud?" lükati see plaan tema sõnul kõrvale.

Nüüd ütleb Kollo, et omaaegset projekti oleks tulnud laiendada, kaasates ka Kohtla ja Lüganuse valla.

"Meil polnud seda vett ju kusagile suunata, eesvool  ehk Kohtla jõgi oleks tulnud korda teha, aga see asub teiste omavalitsuste maadel.  Just see fenoolisoo takistas meie projekti; kui see nüüd ära puhastatakse, võiks põhimõtteliselt sellesama vana projekti uuesti käsile võtta."

Mõju uuritakse

Riigikontroll sedastas auditis, et enne Purtse jõe reostuse likvideerimist tuleb selgitada fenoolisoo ala mõju pinna- ja põhjaveele ning ala puhastada. Kuigi reostunud ala ei likvideeritud poolkoksiprügila sulgemisprojekti käigus ning see ei ole kaardistatud kui eraldi jääkreostusobjekt, on keskkonnaministeerium lisanud ala 2014. - 2015. aasta jääkreostuse inventariseerimise programmi. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Purtse jõe ja fenoolisoo likvideerimistööde edasilükkamine on olnud õigustatud, kuna kõigepealt tuli sulgeda Kohtla-Järve poolkoksiprügila.

Peep Siim keskkonnaministeeriumist ütles, et fenoolisoo täpne mõju Varbe peakraavile ja Purtse jõe valgalale selgub programmi "Jääkreostusobjektide inventariseerimine" raames.

"Programmi eesmärk on leida lahendus Purtse jõele tervikuna, mistõttu on väga oluline täpselt selgitada välja ka fenoolisoost tekkiva reostuse mõju ja ulatus. Mõju olemasolul tuleb leida programmi raames tehnilised lahendused negatiivsete mõjude vähendamiseks," rääkis ta.

Siimu sõnul selgub puhastustööde võimalikkus, maht ja ulatus selle aasta lõpus; puhastustööde võimalik algusaeg võiks jääda aastatesse 2017 - 2018.