Hispaanlased on Pagari mõisa renoveerimisega jännis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pagari mõis jätab endiselt hüljatud mulje, ent vallavõimud said kinnituse, et uued omanikud pole jahihotelli rajamise mõttest loobunud.
Pagari mõis jätab endiselt hüljatud mulje, ent vallavõimud said kinnituse, et uued omanikud pole jahihotelli rajamise mõttest loobunud. Foto: Matti Kämärä

100 euroga Mäetaguse vallalt Pagari mõisa peahoone ostnud Hispaani kütid pole lepingut täitnud ega seda jahihotelliks renoveerima asunud. Vallavõimud on nõus lepingutingimusi leevendama ja lisaaega andma.

2013. aasta varakevadel rõõmustas Mäetaguse toonane vallavanem Aivar Surva, et Pagari mõisa peahoone leidis omaniku ja saab loodetavasti korda. Nimelt jäi see silma sealkandi metsades nepijahil käinud hispaanlastele.

Pagari mõisa ostmiseks ja renoveerimiseks loodud sihtasutuse Pagarimõisa Jahiselts esindaja Kaido Groosi sõnul oli koostatud esialgne eskiisprojekt majutusvõimaluste pakkumiseks ja ürituste korraldamiseks, kus põhirõhk on jahi- ja loodusturismi arendamisel.

Vallavalitsusele esitatud eskiisprojekti järgi oli mõisa 873 ruutmeetri suurusesse suletud netopinnaga puidust peahoonesse planeeritud 12 magamistuba, suur saal, eraldi söögisaal, köögiruumid, salongid mõlemal korrusel. Keldrikorrusele pidi tulema saun koos pesemisruumidega ja veinikelder koos veinitoaga.

Hispaanlased pidid enne ostu-müügilepingu sõlmimist tõestama, et neil on hoone remondiks piisavalt raha, samuti kohustati uut omanikku kahe aasta jooksul hoone fassaadi remontima ja värvima ning kuue aasta jooksul hoonet tervikuna restaureerima.

Plaan on jõus

Praegune Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar ütles, et soovis kohtuda Pagari mõisa omanike esindajaga, saamaks lepingu täitmise kohta ülevaadet. Hiljuti toimunud kohtumisel sai ta kinnituse, et jahihotelli rajamise plaan on jõus, ent muinsuskaitsealuse hoone renoveerimiseks omanikel endil raha ei ole. Seetõttu loodetakse eurotoetustele.

Omanike esindaja tegi vallale ettepaneku lepingut muuta.

"Nad lubasid teha kõigepealt projekti, mis peab olema valmis selle aasta jooksul. Mida kiiremini renoveerimistööd algavad, seda parem, aga me ei saa neil hinge kinni pigistada. Lepingut pole mõtet ka tagasi pöörata, sest vallal endal pole raha ega ka ideed, mida mõisaga teha. Kui nad lähema viie aasta jooksul mõisasse elu sisse puhuvad, siis oleks hea. Seni seisame selle eest, et mõisa olukord ei halveneks," rääkis Võhmar.

Ta lisas, et vald ei saa käte väänamise taktikat kasutada, kui just ei tule kedagi, kellel on soov mõisa osta ja selle kordategemiseks raha taskus olemas. "Praegu pole sellist näha. Omal ajal toetusrahaga rajatud Matsu talu Tudulinna vallas on näide, et jahiturismile orienteeritud majutusasutus pole rahamasin, vaid pigem elustiil."

Ainsad kosilased

Mäetaguse vald pani muinsuskaitse all oleva Pagari mõisa enampakkumisele 100eurose alghinnaga 2012. aastal, kuid tähtajaks ei laekunud ainsatki pakkumist. Kuni hispaanlaste väljailmumiseni mõisal kosilasi ei olnud.

2011. aastal tühjaks jäänud mõisa peahoones oli viimati neli korterit, mis elanike lahkudes ajapikku tühjaks jäid. Varem on olnud selles majas kooli internaat ja söökla, aga ka kunagise Kohtla-Järve rajooni, hilisema maavalitsuse haridusosakonna ladu. Viimase asutusena tegutses seal Eesti Post.

Märksõnad

Tagasi üles