Toomas Ziljov küsib vallalt endale puurkaevu

Eesti Energia Tehnoloogiatööstust Pesulux küll joogiveega ei varusta, ent puurkaev, mida Toomas Ziljov endale tahab, asub just selle ettevõtte territooriumil. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvis joogivee müügiga tegelev Toomas Ziljov küsib advokaadibüroo vahendusel vallalt endale puurkaevu, mis asub tema vee-ettevõttele kinnitatud teeninduspiirkonnas.

Advokaadibüroo Aivar Pilv küsis OÜ Pesulux esindajana Jõhvi vallavalitsusele saadetud kirjas, millisel alusel ja põhjusel on Jõhvis Malmi t 8 asuv puurkaev antud OÜ Järve Biopuhastus valdusesse.

"OÜ Pesulux soovib Jõhvi valla poolt temale kinnitatud tegevuspiirkonnas kõnesolevat puurkaevu vallata ja kasutada," seisab kirjas.

Pesuluxi juhatuse liige Toomas Ziljov ütles, et kui teda 2001. aastal Malmi ja Pargi tänava piirkonna vee-ettevõtjaks määrati, oleks pidanud talle üle andma ka selles piirkonnas asuvad tollal Jõhvi linnale kuulunud kommunikatsioonid, mis olid siis Jõhvi Veemajandusele hallata antud.

"Seda ei tehtud ja kohtu kaudu ma neid tookord nõudma ei hakanud. Kui Jõhvi Veemajandus pankrotti läks, anti kõik puurkaevud ja torustikud üle Järve Biopuhastusele, kes liiatigi jätkab seni minule kinnitatud tegevuspiirkonnas ka vee müümist."

Kaev seisab kasutuseta 

Ziljovi sõnul ta ei tea, kas Järve Biopuhastus kõnealust kaevu üldse kasutab.

"Arvan, et pigem mitte − aga mulle on seda väga vaja ja kuna ma olen seal ametlikult vee-ettevõtja, on mul õigus see kaev koos torustikega enda ettevõtte valdusse saada."

Ziljov ütles, et kaevu on tal vaja reservkaevuks. "Mul on küll kaks kaevu ja üks neist on reservis, aga varustuskindluse tagamiseks oleks kindlasti veel ühte vaja. Kui ma mingil põhjusel seda Malmi 8 asuvat kaevu endale ei peaks saama − või kui selgub, et sealne vesi ei vasta nõuetele ning selle puhastamine läheks liiga kalliks −, tuleb mul lasta puurida uus kaev."

OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe kinnitas, et kõnealune kaev on tõepoolest nende ettevõtte omandis.

"See tuli koos muu varaga meile üle endiselt Jõhvi Veemajanduselt. Varade enda omandisse saamine oli ainumõeldav, sest alustasime tookord piirkondlikku joogiveeprojekti ning raha selliste projektide jaoks sai ja saab taotleda ainult varade omanik," selgitas ta.

Malmi t 8 asuvat kaevu kasutas Järve Biopuhastus − nagu teisigi Jõhvis asuvaid kaeve − oma klientide joogiveega varustamiseks kuni Ahtme uue veetöötlusjaama käikuminekuni.

"Vanu kaeve hoiame praegu igaks juhuks reservis," ütles ta. "Joogivee nõuetele nende vesi küll ei vasta, ent samas on tegemist tervisele ohutu veega ning ootamatute olukordade puhul saaks seda hädavajaduse korral ikkagi elanike varustamiseks kasutada."

Pärnamäe sõnul ei näe ükski õigusakt ette, et vee-ettevõtja teeninduspiirkonnas asuvad veeallikad peavad just sellesama vee-ettevõtja omandis olema.  "Omanik võib olla sootuks teine ettevõtja, kui ta varustab sellest oma piirkonna kliente."

Ähvardab kohtuga 

Toomas Ziljovi sõnul on ta varem mitu korda vallavalitsuse poole pöördunud ja püüdnud olukorda rahumeelselt lahendada.

"Minu kirjadele ei ole isegi vastatud; kui me kokkuleppele ei jõua, lähen kohtuni välja," lubas ta.

Andra Pärnamäe ütles, et Ziljov võiks pigem Järve Biopuhastuse poole pöörduda: "Alati on võimalik läbi rääkida, võimalik, et oleksime nõus selle kaevu talle näiteks võõrandama."

Jõhvi vallavanem Aivar Surva ütles, et tahab kõigepealt endale asja selgeks saada, ning lubas vallavalitsuse seisukoha öelda kahe nädala pärast.