Elumaja võib 76 euro suuruse võla tõttu kütteta jääda

Altserva 28. maja oli juunis kütte eest võlgu üle 600 euro. Praeguseks on võlg vähenenud 76 euroni, ent seni kui kogu võlgnevus tasutud ei ole, majas kütet sisse ei lülitata. Foto: Peeter Lilleväli

"Kui keegi oleks mulle aasta tagasi öelnud, et säärane asi on tsiviliseeritud Euroopa riigis võimalik, siis ma poleks seda uskunud, nüüd aga puudutab see minu peret ja veel vähemalt 20 meie majas elavat inimest," kirjutas Põhjarannikule Ahtme elanik ja väikese lapse isa Andrei. Ta on nördinud, et ühe inimese küttevõla tõttu ähvardab kogu nende maja kütteta jäämine.

"Meie maja küttevõlg on praegu 76 eurot. Võlgu on ainult üks korter. Võlgnik ise sellel aadressil enam ei ela. Kõik ülejäänud korteriomanikud maksavad arveid korralikult ja kellelgi neist võlgu pole. Majavalitsusest öeldi meile, et kui tahate, et teil küte sisse lülitataks, siis peate selle võla omast taskust kinni maksma. Minu meelepaha peale kehitavad nii majavalitsus kui VKG Soojus vaid ükskõikselt õlgu. Kuid see on ju ennekuulmatu, et need inimesed, kes kütte eest korralikult maksavad, peavad ühe võlgniku ja selle naeruväärse summa − 76 euro pärast kannatama!

Ja seda kõike tänapäeva Euroopas! Miks ja mis alusel tallatakse jalge alla seaduskuulekate ning korralikult arveid maksvate inimeste õigused? Mis õigusega jäetakse 11 korterit soojuseta võõra 76eurose võla pärast? See on ju banditism! Ja veel: minu küsimusele, miks ei võiks teha nii, nagu tehtaks igas tsiviliseeritud riigis − lülitada soojus sisse kõikidel nendel, kes selle eest maksavad, võlgnikult aga nõuda võlg välja kohtu kaudu −, vastati, et majavalitsus ei hakka kohtusse hagi esitama, kuna "selleks ei ole meil raha".

Kas see on siis normaalne? Mul on lausa häbi sellises riigis elada. Ma olen aastaid välismaal elanud ning ma poleks osanud ettegi kujutada, et säärane asi ühes tänapäevases riigis võimalik on. Ent tuleb välja, et on. Ma loodan, et võimud ei jäta seda probleemi tähelepanuta ning teevad seadustesse vajalikud muudatused, et need, kes arveid korralikult maksavad, ei peaks ka võõraid võlgu kinni maksma ja nende pärast kannatama. Eeskuju tuleb võtta tõelistest Euroopa riikidest − seal midagi säärast ei toimu. Meie kuulume ju samuti Euroopasse... Või ei kuulu?" kirjutas Andrei.

Seadust küll muudeti, kuid...

Mõned aastad tagasi pidid paljude Kohtla-Järve kortermajade elanikud külmade saabudes naabrite võlgade tõttu külma kannatama. Linnas käisid visiidil riigikogu liikmed, kes tunnistasid, et nii ei tohiks olla, ning vastu võeti seaduseparandused, mille kohaselt ei ole soojusettevõttel õigust küttehooajal soojust välja lülitada.

Kuid võõraste võlgade ja naabrite solidaarse vastutuse probleem oli aktuaalne enne ning on seda ka praegu. Soojusettevõte lülitab nüüd võlgu olevad majad küttesüsteemist välja juunis, see tähendab, et mitte kütteperioodil, ning seega seadust ei riku. Ning see, millal ta kütte taas sisse lülitab, on juba tema enda otsustada.

VKG Soojuse saadetud teatise kohaselt saab maja tagasi küttesüsteemi lülitada vaid siis, kui võlg on täies ulatuses tasutud.

Kütteta üle 50 maja

VKG Soojuse 1. oktoobri andmetel on Ahtmes küttesüsteemist välja lülitatud 32 maja. Kõige suurem võlg − 2845,11 eurot − on KÜ-l Sõpruse 8b. Kõige väiksema summa − 38,45 eurot − on võlgu KÜ Hobuseraua 12. Küttesüsteemist väljalülitamise hetkel oli selle maja küttevõlg üle 600 euro.

Samasugune olukord on ka Järve linnaosas. Küttesüsteemist on välja lülitatud 19 maja. "Rekordiomanik" on KÜ Uus 9, mis on võlgu rohkem kui 7500 eurot. "Väljalülitamine toimus juuli lõpus ning sellest ajast peale ei ole võlasumma vähenenud. KÜ Keskallee 18 aga on alates väljalülitamise hetkest suutnud peaaegu kogu võla ära maksta. Praeguseks on nad võlgu umbes 30 eurot − see on linna väikseim võlgnevus," teatas Põhjarannikule VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko.

Käesoleva kuu alguse seisuga on Jõhvis kütteta vaid üks eramaja, mille võlg ulatub üle 2500 euro.

Majavalitsus lubas ära maksta

Altserva 28. majas, kus elab ka Põhjarannikule kirja saatnud Andrei, lülitati küte juunis välja sellepärast, et maja küttevõlg ulatus tolleks hetkeks 663 euroni.

"Praeguseks on neil tõepoolest maksmata jäänud vaid 76 eurot, kuid elanikud peavad mõistma, et me osutame teenust kogu majale, mitte igale korterile eraldi," selgitas Irina Bojenko. "VKG Soojus peab dialoogi kõikide möödunud küttehooaja eest võlgu jäänud majadega. Loodame, et külmade ilmade saabumise ajaks saavad kõik majad oma võlad likvideeritud või siis vähemalt annavad teada, millal neil on võimalik oma võlad ära maksta."

Altserva 28 asuvat maja teenindab ettevõte Ahtme Maja. Selle juht Veera Leonova tuletas meelde, et seadus on seadus ning ühes majas elavad inimesed vastutavad küttearvete tasumise eest solidaarselt. "Ning see, kes ja kuidas maksab, VKG Soojust ei huvita," tutvustas ta juba ammu välja kujunenud praktikat.

Leonova kinnitas, et remondifondis, millest võiks võla ära maksta, nimetatud majal raha praegu ei ole, kuna kogu raha kulutati tänavu remondile. "Kuid me oleme valmis need 76 eurot tulevaste laekumiste arvelt ära maksma, et maja kütteta ei jääks," lubas ta.