"Linna juhtimine on meeskonnatöö"

Tarmo Tammiste vabastas Narva linnavolikogu esimehe kabineti ning naasis talle juba ammusest ajast tuttavasse linnapea ametisse. Foto: Ilja Smirnov

Ühte ja samasse jõkke saab astuda mitte ainult kaks, vaid ka kolm ja neli korda − seda tõestas ilmekalt taas kord Narva linnapeaks saanud Tarmo Tammiste. Tiksuma hakkas tema 12. ametiaasta. Et linnapea on üsna kinnine inimene ning sotsiaalvõrgustikke põhimõtteliselt ei kasuta, on parim viis teda lähemalt tundma õppida teda intervjueerida.

Kui kaua tuleb Narvas elada, et end narvalasena tundma hakata?

See sõltub inimesest. On neid, kes mitte kunagi mitte kusagil ei kohane, kuid mina end selliseks inimeseks ei pea.

On üks kindel päev, mil mind siin omaks võeti. See oli pärast minu Narva tulekut, ma töötasin siis ASis Heakorrastus [tulevane linnapea sai kõigepealt Narva kommunaalettevõtte juhatuse uueks liikmeks − I.S.]. Mäletan suurepäraselt, kui raske oli mul sellesse ettevõttesse sulanduda: streigikomiteed, kõiksugu katsed minust lahti saada... Kuid ma pole selline inimene, kes püssi põõsasse viskab ja ära jookseb. Läks mööda umbes aasta, kui mitu toonast Narva saadikut tahtsid minuga kokku saada ja vestelda. Saimegi kokku, istusime ja rääkisime... Õhkkond oli väga rahumeelne, ning siis küsisin ma ise: härrased, me istume siin praegu teiega ja kõigil on hea olla − mille eest siis minusse peaaegu terve aasta niimoodi suhtuti? Ning mulle vastati, et kuule, me ei teadnud, et sa normaalne poiss oled, nüüd aga mõistsime seda − ning kõik on hästi. Selline oli minu esimene kogemus.

Kas kaks lööki metallist armatuuritükiga vastu pead [rünnak leidis aset 2005. aasta 29. augusti hommikul linnavalitsuse hoone lähedal] kõigutasid teie usaldust Narva linna ja siinsete elanike vastu?

Ma ei tõmbaks siinkohal paralleele. Mis puutuvad siia linnaelanikud? Sellist ebardit võib kohata igas linnas, ükskõik kus. Ma mäletan hästi, et tol ajal oli Narva ning Soome, Rootsi ja teiste riikide linnade vahel käimas projekt "City Twins" ning üks Rootsi linnapea ütles mulle: "Ära muretse, ka minuga on seda juhtunud." Rootsis!

Muidugi oli mul kahju, et ei õnnestunud selgusele jõuda, milles asi oli. Kuid pärast seda juhtumit ei käi ma mööda linna ringi millelegi säärasele mõeldes. Oli lihtsalt üks ebameeldiv vahejuhtum.

Kurjategijat ei leitudki?

Ei.

Te olite Narva linnapea 11 aastat. Millist linnas asuvat objekti võite naljatamisi endanimeliseks mälestusmärgiks kutsuda? Nii näiteks on Narvas olemas Mižui-nimeline viadukt [linna täitevkomitee viimase esimehe ja Narva uuema ajaloo esimese linnapea, praeguse linnavolikogu liikme Vladimir Mižui järgi].

Varem − nagu te selle kohta ka näite tõite − ehitati selliseid suuri objekte teiste põhimõtete järgi: pidevalt oli tarvis kuskile sõita, kangelaslikult midagi taotleda, õigeid uksi kulutada ja nii edasi. Ja sellise tööga võis tegelda vaid täitevkomitee esimees, see tähendab linnapea. Praegu on kõik hoopis teisiti. Mina või keegi teine ei tee üksi midagi ära. See, et pool linna on alates 2000. aastate algusest sootuks uue ilme omandanud, ei ole minu teene. See on meeskonnatöö ning mul on hea meel, et ma olen saanud sellest osa võtta.

Tänapäeval ei ole linnapea enam vist mitte niivõrd linnaisa, kuivõrd ametnik, üks teiste seast...

Üks linna elu korraldamisega tegeleva aparaadi töötajatest.

Muidugi on olnud hetki, mil mul on tulnud kiiresti reageerida ja otsuseid vastu võtta, kuna sellest on sõltunud asjade käik. Siis ei ole olnud aega käed rüpes istuda, kellegagi suhelda, venitada. Olen selliseid otsuseid vastu võtnud ning võib-olla on mul nende tõttu hiljem ebameeldivusi olnud, kuid ma ei kahetse midagi.

Rääkides isiksuse rollist linna juhtimisel, meenub Tallinna linnapea.

Tallinnas on teistsugune olukord. See on Eesti suurim ning ka kõige rikkam linn. Peale selle on Edgar Savisaar Keskerakonna esimees ning kõik juhtivad ametikohad on hõivanud selle erakonna liikmed. Seepärast seal mingeid küsimusi kellegi teisega ilmselt eriti ei arutata.

Asi on vist ka selles, et Savisaar on Eesti poliitika patriarh ning tal on tohutu autoriteet.

Muidugi. Tema autoriteedi kinnituseks on 40 000 häält − kes suudaks näidata paremat tulemust? Eesti poliitikas mitte keegi. Ning see ei ole tähtis, kas ta meeldib või ei meeldi. Kui keegi seab endale eesmärgiks kõigile meeldida, siis ei saavuta ta kunagi mitte midagi. Loomulikult on Savisaar paljudele autoriteet.

Kas ta on ka teile linnapeana eeskujuks?

[Mõtiskleb.] Seda ma ei ütleks.

Ma olen harjunud ise mõtlema. Kuid seejuures pean inimestega nõu ega võta vastu ainuisikulisi otsuseid, et teha tuleb just nii ja mitte teisiti. Sellise lähenemisega ei oleks ma kuskil kaua töötada saanud.

Käivad jutud, nagu olnuks kaks aastat linnavolikogu esimehe ametikohal linnapeaga võrdset töötasu saades teile pärast 11 aastat linnapea ametis olemist omamoodi puhkus. Kas saite veidi puhata?

Nii räägitakse tõepoolest, kuigi ma ei tea, miks. Ei midagi säärast. Nende kahe aastaga sain ma täiesti uue kogemuse ning võin öelda, et linnavolikogu esimehe töö ei ole sugugi kergem. Kui linnavalitsuses on kõik kohustused üsna täpselt ära jaotatud − kes mille eest vastutab ning kes kelle alluv on −, siis linnavolikogu saadikud on kõik üksteisega võrdsed.

Kui kerkivad tõsised küsimused, nagu näiteks eelarve või arengukava, siis tuleb väga palju kõikvõimalikke ettepanekuid, kuid raha kõige selle jaoks ju ei ole; kui oleks raha, siis oleks väga lihtne. Seega tuleb inimestega tööd teha ning kokkupuutepunkte ja kompromisse otsida. Selline töö on alati kui mitte kõige raskem, siis komplitseeritum küll. See-eest igavust tunda ei tule.

Kes on Aleksandr Moissejev − nii teile isiklikult kui ka linnale? Tema mõjust räägitakse tänini...

See on teema, mis ei taha mitte kuidagi vaibuda − ma ei tea, miks. Aleksandr Moissejevit ei ole Narvas enam ei tea kui palju aastaid ning linna elu ta ei mõjuta. Jah, ta oli mitmes linnavolikogu koosseisus, ta oli mõjukas saadik, kuid enam ei ole ning see teema tuleb lõpetada.

Nüüd sellest, mis mind temaga seob. Me tutvusime 1984. aastal üliõpilaste ehitusmalevas, käisime kaks korda Karjalas ehitusel ning sellest ajast peale on meie vahel normaalsed suhted ja sõprus. Kuid see on minu isiklik asi. Kordan, et on aeg see teema lõpetada, muidu see muutub juba mingiks paranoiaks.

Kui rääkida teie karjäärist, siis sõber avaldas sellele mõju.

Tol ajal, kui mind esimest korda linnapeaks valiti, ning ka siis, kui mind valiti teist ja kolmandat korda, oli ta linnavolikogu saalis, partei juhtkonnas, ning keegi ei hakka eitama, et ta oli üks aktiivsemaid saadikuid. Jah, muidugi.

Kas te jätkate linnavalitsuse struktuuri reformimist, millega tegi algust eelmine linnapea Eduard East?

Ütlen ausalt: selle küsimuse tõstatas tema ise. Ta rääkis sellest oma kõnes, kui linnapeaks kandideeris. Hea küll. Midagi sai ära tehtud, kuid nüüd on see küsimus õhku rippuma jäänud ning on selge, et see tuleb ära lahendada. Tahan ma seda või mitte, kuid ma pean seda tegema. Ma ei nimeta mingeid tähtaegu. Jah, võtan selle küsimuse käsile, sest ma ei tahaks, et keegi hakkaks tegema märkusi, nagu oleks asi jäänud toppama, lõpule viimata ja nii edasi. Mina viin selle lõpule. Kuid mis sellest saab, seda saab näha.

Ka see on üks nendest küsimustest, mida ei otsusta linnapea üksi. Linnavalitsuses töötab palju inimesi ning vähemalt ametite ja teenistuste direktorite tasandil tuleb seda arutada, nende arvamust küsida. Ei saa lihtsalt punast pliiatsit võtta ja midagi maha kriipsutama hakata.

Aga võib-olla just seda teilt oodataksegi? Kui nädal aega tagasi Eduard Eastile umbusaldust avaldati, tundus, et talle heideti ette eelkõige otsustusvõimetust.

Ma ei taha teist inimest kritiseerida. Tal oli tööst oma ettekujutus.

Millalgi pärast 2017. aasta kohalikke valimisi peaks lõppema Narva raekoja taastamise europrojekt...

Umbes 2020. või ehk ka 2021. aastal saab raekoda ilusa, esindusliku välisilme.

Kas te eeldate, et hõivate seal linnapeana uue kabineti?

Linnapea kabinetti sinna teha kavas ei ole. Ülemine korrus hakkab kuuluma linnavolikogule, alla tulevad turismiinfopunkt ning muud teabe- ja abiteenistused. Soklikorruse kohta aga tahaks kuulda ettevõtjate ettepanekuid. Näiteks Saksamaal on peaaegu igas raekojas restoran, mida tavaliselt nimetataksegi raekoja keldriks. Tahaks uskuda, et ka Narvas saab kunagi midagi nii huvitavat olema.

Te olete pärit Tartust. Keerulisevõitu raekojahoonete poolest on Narva ja Tartu üksteisega üsna sarnased. Kas te tunnete Narvas puudust millestki Tartule omasest?

Vahel ma sõidan nädalavahetuseks Tartu, kuid ma ei tunne kunagi, et mul Narvas millestki puudus oleks. Ja ega mul selleks eriti aega ka ole, sest tavaliselt möödub mu päev märkamatult: hommikul lähen tööle − ning juba ongi õhtu käes. Nädal möödub nii kiiresti, et ei saa arugi.

Kuid hing puhkab teil Tartus?

Iga inimene jätab tükikese oma hingest sinna, kus ta on sündinud ja suure osa oma elust veetnud. Tartu jääb minule alati eriliseks paigaks.