Lohusuu vastas Iisaku ühinemiskutsele eitavalt

Lohusuu soovib pidada liitumisläbirääkimisi Mustvee, Avinurme ja Tormaga. Foto: Matti Kämärä

Lohusuul on Mustvee poole suurem tõmme kui Iisaku poole, mistõttu vallavolikogu võttis esmaspäeva õhtul vastu otsuse, et ei alusta ühinemisläbirääkimisi Iisaku vallaga. Viimane kutsus endaga ühinema kuut naabrit, kellest enamik on valmis asja arutama.

Lohusuu volikogu otsuses seisab, et kohalike omavalitsuste vabatahtlik liitumine peab põhinema väljakujunenud kultuurilisel ja majanduslikul koostööl ning elanikkonna ühtekuuluvustundel.

Ebaloogiline haldusjaotus

Maakonna ääreosa vallana piirnetakse Jõgeva maakonna Torma valla ja Mustvee linnaga ning Avinurme ning Tudulinna vallaga.  Lohusuu alevik asub maakonnakeskusest Jõhvist 58, Iisakust 26 ja Mustveest 12 kilomeetri kaugusel. Lohusuu valla Vilusi küla külgneb Mustvee linnaga. "Vaadates asustust Mustveest Kalmakülani, jääb mulje, nagu jätkuks Mustvee linna Narva tänav, ja tundub ebaloogilisena, et keset tänavat algab Ida-Viru maakond," selgitatakse otsuses.

Ajalooliselt on Lohusuu kuulunud Torma kihelkonda, Tartumaa, Mustvee rajooni ja Jõgeva rajooni koosseisu. 1962. aastal allutati Lohusuu külanõukogu Kohtla-Järve linnapiirkonnale. Lohusuu vallal on seni puudunud ühine piir Iisaku vallaga ja vastastikune koostöö on olnud vähene.

Lohusuu valla elanikele ei ole Iisaku vald avaliku- ja erasektori teenuste tarbimise kohaks − rohkem ollakse seotud Mustvee linnaga, nenditakse volikogu otsuses. Paljud valla lapsed käivad Mustvee linna koolides ja lasteaias ning saavad seal huviharidust. Vallaelanikud külastavad Mustvee linna kauplusi, apteeki, kasutavad pangateenuseid; paljud on valinud oma perearstiks Mustvee perearsti.

"Eeldades, et ühinenud omavalitsuste keskuseks jääb Iisaku, on liitumine Lohusuu jaoks nii majanduse kui teenuste poolest ebaotstarbekas ja viiks elanikkonna teenused liiga kaugele. Mõistlik on jätkata koostööd Mustvee linnaga, kus on elanikel mugavam teenuseid tarbida," leidis volikogu.

Samal istungil otsustati moodustada haldusreformi komisjon, mille ülesandeks on muu hulgas eelläbirääkimiste pidamine teiste omavalitsustega. "Peale Mustvee on plaanis läbi rääkida Torma ja Avinurme vallaga," ütles Lohusuu vallavolikogu esimees Aivar Altmäe.

Illuka ei torma

Iisaku vallavolikogu otsustas 22. oktoobril teha liitumisettepaneku kuuele vallale, et moodustada ligemale 7500 elanikuga omavalitsus. Läbirääkimiste alustamisega on nõustunud Alajõe, Avinurme, Mäetaguse ja Tudulinna.

"Lohusuu "ei" pole meile üllatus ja ega me sellepärast ei põe," kommenteeris Iisaku vallavanem Raivo Raap. "Meil on, kellega ühe laua taha istuda ja läbi rääkida. Aasta on aega atra seada," lisas ta.

Otsuse Iisaku kutse asjus on langetanud ka Illuka vallavolikogu, aga kui Lohusuu ütles selge "ei", siis Illuka eitav vastus jättis ukse kõnelusteks lahti.

30. novembri otsuses seisab, et Iisaku ettepanek kehtiva haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks lükatakse tagasi, sest Illuka vald jääb võimaluse korral iseseisvaks omavalitsuseks. Samas on Illuka vallavolikogu "valmis pidama naaberomavalitsustega konsultatsioone lahenduste leidmiseks olukorraks, kui senise haldusterritoriaalse korralduse säilitamine muutub välistegurite mõjul võimatuks, kaitsmaks parimal viisil kohaliku kogukonna huve".

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla kommenteeris, et praegustes oludes, kus on haldusreformi kava, aga seadust pole vastu võetud, on Illuka huvi jätkata iseseisvalt.

"Arvestame siiski seaduse vastuvõtmisega ja selleks, et mitte hammasrataste vahele jääda, peame konsultatsioone ehk kõnelusi naabritega. Püüame enda jaoks selgeks saada, kellega meil oleks kõige valutum liituda. Kui tekib olukord, et liituma peab, siis räägime juba läbi seltskonnaga, kes on otsustanud ühineda. Sinnamaani on tegemist konsultatsioonidega, sest läbirääkimised on minu silmis konkreetsele tulemusele orienteeritud," selgitas ta volikogu otsuse sõnastust.

Kesküla lisas, et saadikute otsus ei tähenda Iisakule korvi andmist. "Me ei ütle sellega Iisakule "ei". Pigem on see aus signaal partneritele, et otsest ja kiiret huvi meil liituda ei ole, aga me ei taha olla liidetavad, vaid protsessis võrdväärselt osaleda."

Valitsuses kinnitatud haldusreformi ajakava näeb ette, et nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühe korraga 2017. aasta kohalikeks valimisteks.

Riigihalduse ministri Arto Aasa hinnangul pole otstarbekas reformiga venitada, sest see tekitaks ebastabiilsust ja lisakulusid. Seetõttu otsustati tuua vabatahtlik ühinemisprotsess poole aasta võrra ettepoole ehk ühineda soovivad vallad peavad taotluse ühinemiseks esitama 2017. aasta alguseks. Seejärel on valitsusel üle poole aasta aega, et omal algatusel kriteeriumidele mitte vastavad omavalitsused omavahel ühendada või mõne juba kriteeriume täitva omavalitsusega liita.