Vanaproua sõdib vallaga tänavanime pärast

Are Raudoja ei tunnista omaks aadressi Kastani t 8, sest leiab, et kohanimed peaksid olema määratud vastavalt sümbolitele. Foto: Matti Kämärä

Ametlikult elab Are Raudoja Tammiku alevikus Kastani t 8. Vanaproua on kaheksal korral vallavõimudele kirjutanud, nõudes aadressiandmete muutmist. "Selles tänavas ei kasva ühtegi kastanit ja kui sümbol puudub, siis ärgu toppigu seda nime," põrutab ta.

Are Raudoja ja Jõhvi vallavõimude vahelise tüli allikaks on kaks otsust, millest esimene pärineb juba 2008. aastast, kui volikogu määras Tammiku aleviku kompaktse asustusega aladele kaks tänavanime: Kastani ja Tamme. Varem oli kõigi sealsete elanike aadress Tammiku alevik.

Seadus tingis

Teiseks põhjustas Raudoja meelepaha 2014. aasta suvest pärit korraldus, millega ta jäi ilma oma kodumaja ajaloolisest maaüksuse nimest Viljapuuaiakoht ning selle aadressiks määrati Kastani tn 8. Viimane muudatus tulenes ruumiandmete seadusest. Lihtsustatult öeldes peab kompaktselt asustatud alal kandma maaüksus sama aadressi, mida liikluspind, kust on sellele maaüksusele ligipääs. Nimetatud juhul on selleks Kastani tänav.

Raudoja on pöördunud kaheksa korda kirjalikult vallavalitsuse või -volikogu poole, viimati mullu novembris. Viidates seadustele ja 2011. aastal Tammikus toimunud külakoosoleku arvamusele, ei ole vald tema taotlust rahuldanud ega nime muutmist algatanud.

Raudoja leiab, et põliselaniku arvamusega tuleb arvestada.

87aastane kunstnik, kes emigreerus 1976. aastal Kanadasse, naasis oma Tammiku alevikus asuvasse isamajja 2000. aastate alguses.

"Minu isa tuli Tammikusse elama 1914. aastal, ta oli üle Eesti kuulus aednik, kes oli saanud Jõhvi mõisa koolituse. Ta rajas suure õunapuuaia, kus kasvas üle saja puu, mille kolhoos hiljem hävitas," rääkis vanaproua, viidates, et nimi Viljapuuaiakoht ei tekkinud omal ajal tühjalt kohalt.

Nõukogude ajal sai tema isamaja aadressiks Tammiku alevik 15 ja sellise nimega silt on hoonel tänini. "Kui ma selle ära vahetaks, siis ainult sildi vastu, mis kannab nime Viljapuuaiakoht. Aga mis nüüd mina, vanainimene, hakkan redeliga mööda seina ronima!"

Ei anna rahu

Raudoja usub, et tänavanimed peaksid olema määratud vastavalt sümbolitele.

"Mind häirib see, et kastaneid ei ole selles tänavas kunagi kasvanud, küll aga on siin suur ja jäme hiietamm. Kastanid on kasvanud kagu suunas ja sinna on pandud Tamme tänava nimi, kuigi tammesid seal ei ole. Ja nüüd vald sõdib minuga! See on lausa võhiklikkus, kui mitte rumalus."

Raudoja on pakkunud välja, et Kastani tänava võiks ümber ristida Tamme, Õuna või Õunaaia tänavaks, aga pole vallas mõistmist leidnud. Samuti pole tal mõttekaaslasi naabrite seas. "Kõik ülejäänud on tulnud siia 1949. aastast ja põldudele majad ehitanud. Sissetulnutel on nimest ükskõik."

Vanaprouale ei meeldi ka uus majanumber − 8 − varasema 15 asemel. "8 on nii ema kui isa surmakuupäevas ja häirib mind tõsiselt."

Vallavalitsus selgitas, et maja numbri panekul lähtuti ruumiandmete seadusest ning Euroopa traditsioonidest: ühel pool teed paaritud ja teisel pool teed paarisnumbrid.

Jõhvi vallasekretär Piia Lipp nentis, et aadressiandmete muutmine ei tooks vallale otseselt kaasa mingeid kulutusi. "Aga me ei saa seda teha põhjendusel, et kellelegi ei meeldi. Sel juhul peaks ta üle poole tänavaelanikest enda selja taha saama. Praegu pole keegi teine rahulolematust avaldanud."

Tollane maakorraldaja, kes tänava nime muutmise eelnõu ette valmistas, enam vallavalitsuses ei tööta. Eelnõus puudub põhjendus, miks valiti tänavale just Kastani nimi. "Võib vaid oletada, et tulenevalt Tammiku aleviku nimest sai üks tänav Tamme nime ja teisele pandi ka puu nimetus, nimetatud juhul Kastani," kommenteeris Lipp.

Rahvas leppis

Tammiku raamatukogu juhataja Aire Salmu meenutas, et tänavanimesid arutati omal ajal ka rahvakoosolekul. Tamme nimi on tema sõnul loogiline valik juba seetõttu, et seda puud on kujutatud külaseltsi lipul.

"Kui puude kasvukoha järgi võtta, siis läksid Tamme ja Kastani nimi vahetusse. Andsime sellest ka vallale märku, aga kui neid ei muudetud, siis rahvas leppis sellega ja nii ta jäi. Tagantjärele muutmine tekitaks palju segadust. Nii neile, kellel on tellitud koju ajakirjandust ja katalooge, kui ka neile, kel on registreeritud firma," arvas Salmu.

"Me ei ela enam nõukogude ajal, et peame kõigega leppima. Nüüd on Eesti Vabariik ja oma õiguste eest tuleb seista," ütleb aga Are Raudoja ega kavatse Kastani t 8 nime omaks võtta. "Mõtlevad, et vanainimene, tühja temaga, ta on juba sent surmale võlgu. Aga mina ei jäta!"