20. veebruar 2016, 00:30
VKG Soojus tahab külma jäetud maja elanike küttevõlad välja nõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahtra 23 asuva, talveks kütteta jäetud ja tondilossiks muutuda ähvardava maja halduri Jelena Aleksejeva sõnul tuli talle täieliku ootamatusena VKG Soojuse palve edastada neile konkreetsete võlgnike nimekiri. Senini huvitas soojusettevõtet vaid maja ühine võlg.
Jelena Aleksejeva ütles, et tema küsimusele, miks on nüüd äkki vaja konkreetsete võlgnike nimekirja, vastas VKG Soojuse töötaja, et ettevõte tahab võlgnikud kohtusse anda.
"Olen selle üle väga üllatunud," sõnas Aleksejeva. "Miks seda siis varem ei tehtud? Meid lihtsalt jäeti maja ühise võla tõttu talveks kütteta. Ning kui ma palusin VKG Soojuselt, et nad kütet välja ei lülitaks, andes teada, et me esitasime võlgnike vastu kohtusse hagid, teatas ettevõte meile, et sel pole tähtsust, kuna nemad tahavad reaalset raha saada."
Maja hävib
32 korteriga majas aadressil Vahtra tn 23 elab praegu veel mitu inimest (kuues korteris) endiselt sees, tehes endale sooja gaasi- ja elektriseadmetega. Kõik ülejäänud on külma jäetud majast, kus pakasega kinni külmunud torud lõhkesid, juba ammu lahkunud.
"Süsteemi taastamisel − torude ja radiaatorite väljavahetamisel − ei ole nüüd enam mõtet, kuna see nõuab suurt raha, aga meil ei ole seda kuskilt võtta," rääkis Jelena Aleksejeva. "Lihtsam on leida uus korter. Ka meie pere otsib praegu kolimisvõimalust. On selge, et selle maja lõpp on tulnud ja see hävib, elada siin enam ei saa. Ma olen juba pikka aega haige ega saa kuidagi oma köha välja ravitud, kuna korteris on pidevalt niiske."
Majahaldur märkis, et ühisus ei suuda kuidagi maja ühist võlga likvideerida, kuna inimesed on juba leidnud uue elukoha ning mahajäetud Vahtra tänava 23. maja eest maksta ei taha. Ta oletas, et see ongi põhjus, miks VKG Soojus ühtäkki muretsema on hakanud. "Ilmselt nad mõistsid, et jäävad rahast ilma, ning selleks, et midagigi kätte saada, tahavad nüüd võlgnikud kohtusse anda," arvas Aleksejeva.
Mõtlevad, mida teha
"Vahtra tänava 23. maja valitsemise vorm ei ole mitte korteriühistu, vaid korteriomanike ühisus, ning praegu kaalume me mitmesuguseid stsenaariume, mida siis teha," ütles Põhjarannikule VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. "Ei ole välistatud, et nende vastu, kellel on kõige suuremad küttevõlad, esitame kohtusse hagid."
Jelena Aleksejeva ei varja, et on siiski mures selle pärast, kuidas kavatseb ettevõte võlgade küsimust lahendada. Asi on selles, et ühisuses kehtib korteriomanike solidaarne vastutus. Ühisuse vastu hagi kohtusse kommunaalteenuseid osutav ettevõte esitada ei saa, kuna tegemist ei ole juriidilise isikuga. Ta võib esitada kohtusse hagi kas kõikide korteriomanike vastu või (seda lubab seadus) neist ühe − nii-öelda esimese ettejuhtuva isiku vastu.
Mõned aastad tagasi leidiski aset pretsedent, kui teenusemüüja selliseid hagisid esitas. Ning kord esitati hagi korteriomaniku vastu, kes ei olnud mitte sentigi võlgu.
"Suusõnal kinnitati mulle, et VKG Soojus hakkab võlgasid välja nõudma vaid nendelt, kes tõepoolest võlgu on. Tahaks uskuda, et see nii lähebki," loodab Jelena Aleksejeva.