Korteriühistutel on õiguskantslerile veel palju küsimusi

Õiguskantsler Ülle Madise peab väga oluliseks tulevikus kortermajade soojusvarustusega seotud probleemide ja sealsete elanike kannatuste ärahoidmist ning lubab selle nimel tehtaval tööl pingsalt silma peal hoida. Foto: Matti Kämärä

Kohtla-Järve korteriühistute juhid pöördusid Kohtla-Järve küttekriisi asjus õiguskantsler Ülle Madise poole. Majahaldurite sõnul annab kantsleri vastus ühest küljest küll lootust, et probleemi lahendamisega hakatakse tegelema riiklikul tasemel, teisalt aga tekitab see üha uusi küsimusi.

Ülle Madise tõdeb, et Kohtla-Järve korteriühistute juhtide kirjeldatud olukord on kahtlemata väga tõsine. "Praegu kehtivast seadusandlusest ei piisa kütte väljalülitamisega seotud probleemide lahendamiseks. Kohusetundlikult küttearveid tasuvad, kuid sellest hoolimata naabrite võlgade tõttu kütteta jäetud korteriomanikud on tõepoolest väga keerulises olukorras. Kahjuks ei pruugi selle olukorra lahendamisel abiks olla ka võlgnike korterite müük," märkis ta.

Õiguskantsleri sõnul ei pruugi küttevõlgade tekkimise ärahoidmiseks või nende likvideerimiseks pakutavad lahendused toimida nendes regioonides, kus korterite hinnad on väga madalad või kus on vähe korteriostust huvitatud inimesi. Sellistes piirkondades ei pruugi võlgades korter leida ostjat ja/või ei kata müügist saadud summa kütte- jm võlgnevusi. Säärases olukorras jäävad inimesed tegelikult kaitseta. "Ma palusin ministritel ja riigikogul selle probleemi lahendamiseks välja töötada uued, reaalselt (muu hulgas ka Kohtla-Järvel) toimivad abinõud. Valitsus on selles suunas juba tööle asunud," kinnitas Ülle Madise.

Ühistute riske ei arvesta keegi

Madise arvates ei oleks probleemile tõhus lahendus ka see, kui soojusenergia tarnijaid kohustataks kortermaju kütma võlgnevustest hoolimata. "See viiks soojuse hinna tõusuni või halvimal juhul soojustarnija pankrotini. Seesama leiaks aset ilmselt ka siis, kui soojusettevõtja õlule langeks võlgnike korterite müümise kohustus," märkis ta.

"Õiguskantsleri säärane kinnitus paneb küsima, kas korteriühistutele oleks see siis tõhus lahendus," sõnas Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen. "Tuleb välja, et riik võtab arvesse tarnijaettevõtte pankrotiriski, korteriühistu oma aga mitte! Majade kütteta jätmine viib nad ju otseteed pankrotti. Tuletan meelde, et oktoobri alguse seisuga oli võlgade tõttu kütteta 52 maja. Omal ajal kehtinud individuaallepingud ja tol ajal olnud võlgnevused ei viinud hindade tõusuni ega ajanud pankrotti mitte ühtegi ettevõtet. Soojustarnija nõudis oma võlad edukalt kohtu kaudu välja."

Ka Sillamäe korteriomanike ühing tunneb muret majade ühisvõlgade pärast, mille tõttu ausad maksjad kütteta võivad jääda, ning tahab teada, miks kaitseb riik monopolisti, mitte tavakodanikke. Samuti tahavad ühistud õiguskantslerilt vastust küsimusele, miks rakendab soojusettevõte ilma kohtu loata äärmuslikke meetmeid − lülitab majades kütte välja −, korteriühistud aga peavad läbima kogu kohtuprotseduuri võlgade väljanõudmiseks.

Individuaallepingute küsimus

Mis puudutab kriitikat ja küsimusi, mida tekitab asjaolu, et soojustarnijad sõlmivad soojustarnelepinguid ainult korteriühistute ja korteriomanike ühisustega, aga mitte iga korteriomanikuga individuaalselt, siis selle kohta teatas Ülle Madise oma vastuses järgmist: "Selle põhjuseks on tavaliselt kortermajade soojusvarustussüsteemi funktsioneerimise tehnilised eripärad. Üldjuhul funktsioneerib keskküttesüsteemiga ühendatud kortermaja kui ühtne soojussüsteem: tavaliselt igal korteril oma liitumispunkti ei ole. Kütte väljalülitamine selle tervikliku süsteemi ühes või teises punktis, st ühes või teises korteris ei ole sageli võimalik. Seepärast ei muutuks olukord ka siis, kui soojustarnija hakkaks sõlmima soojustarnelepinguid korteriühistu või korteriomanike ühisuse asemel iga korteriomanikuga eraldi: võlgade tekkimise korral ei oleks nagunii võimalik katkestada soojusvarustust vaid võlgnike korterites."

"Arusaamatu, miks viidatakse kogu aeg liitumispunktile," ütles Jelena Mutonen. "See oli olemas ka varem, kui sõlmiti veel individuaallepinguid. Mis aga puudutab majades kütte väljalülitamist, siis tahan veel kord rõhutada, et seda ei tohi mitte mingil juhul teha! Maja soojusvarustuse katkestamine viib kortermajas olevate ruumide omanike ühise vara kahjustamiseni ning selles majas ruume kasutavate kodanike õiguste ja huvide rikkumiseni, samuti eluruumidele esitatavate nõuete rikkumiseni."

Tarvis on lahendusi

Oma vastuses korteriühistute juhtidele teatas Ülle Madise ka seda, et peab väga oluliseks tulevikus kortermajade soojusvarustusega seotud probleemide ja sealsete elanike kannatuste ärahoidmist. "Hakkan selle nimel tehtaval tööl pingsalt silma peal hoidma," lubas ta.

Tema sõnul on võimalik seda probleemi lahendada, kuid selleks on tarvis teha otsuseid mitmes valdkonnas korraga. Ida-Virumaa tegevuskavast võib näiteks välja lugeda, et valitsus on juba mõistnud amortiseerunud kortermajade probleemi lahendamise vajadust. Samuti on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmimas kaugkütteseaduse parandused. Nende eesmärk on keskküttesüsteemi optimeerimine ja sel moel ka soojuse hinna vähendamine.