Tankitõrjujad tegid Sirgalas vaheeksamit

Tankitõrjesüsteemi Javelin katsetus Sirgalas. Foto: Matti Kämärä

Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii tegi eile oma väljaõppe vaheeksami, saades võimaluse esimest korda lasta tankitõrjesüsteemist Javelin, mille iga lask maksab 100 000 eurot. 

Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii tegi eile oma väljaõppetsükli ainsa laskeharjutuse tankitõrjerelvadest. Kokku tehti 12 lasku, neist kolm alles kasutusele võetud tankitõrjesüsteemist Javelin ja ülejäänud raketikompleksist Milan.

Kaks kolmest pihta

Kui Milan on teise põlvkonna tankitõrjesüsteem, siis paralleelselt kasutusel olev Javelin, mille kasutamist õpib alles esimene ring ajateenijaid, on kolmanda põlvkonna relv.

"Kui Milanist lastes peab relv sihtima märki seni, kuni plahvatus on toimunud, siis Javelini puhul võib kohe, kui sihtmärk lukustatud ja päästikule vajutatud, varjuda − rakett leiab sihtmärgi ise üles," selgitas 1. jalaväebrigaadi teabeohvitseri kohusetäitja reamees Sander Mändoja kahe põlvkonna relva peamist erinevust.

Milanist tegid ajateenijad üheksa lasku, millest sihtmärkideks olnud metallplaatidele sai pihta kaheksa. Javelinist tehti kolm lasku ja neist tabasid kaks. Miks üks rakettidest sihtmärki ei tabanud, uurib välja tankitõrjekompanii. "Võimalikke põhjuseid võib olla mitmeid," ütles Mändoja, kelle sõnul oli Javelini laskmine tankitõrjekompanii ajateenijatele omamoodi preemia − laskma pääses vaid kaks paremat meeskonda.

Kolmanda lasu uuest relvast tegid sõjakooli kadetid.

Kallis lõbu 

Tankitõrjekompanii teeb väljaõppetsükli jooksul vaid ühe proovilaskmise, sest iga lask läheb maksma kopsaka summa. Kui Milani lask maksab 6000 eurot, siis Javelini lask maksab koos relvade ja moona transpordi ning väljaõppega 100 000 eurot.

Nii ongi Javelinidest Eesti kaitseväe poolt tehtud viis lasku. Enne eilset kolme proovilasku oli Javelin Eestis paukunud vaid kaks korda: jaanuaris tegid ühe näidislasu kaitseliitlased ja teise tegevväelased. Ülejäänud peavad leppima matkuriga, mis on Mändoja kinnitusel üsna tõetruult välja arendatud. "Päris laskmist nad siiski ei asenda," tõdes ta.

Kui ajateenistuse eksamiks peetakse suurõppust "Kevadtorm", siis laskmist võib pidada omamoodi vaheeksamiks, sest rohkem reaalseid laske see ajateenistuskoosseis ei tee. Senise jaopõhise õppe asemel keskendutakse rohkem rühma ja kompanii kokkuharjutustele.

Praegu on väeosades aktiivne väljaõppe periood. Viru jalaväepataljoni jalaväekompanii käis Sirgalas laskeharjutustel 7.-10. märtsini. Siis treeniti jalaväejao tegutsemist nii kaitselahingus kui rünnakus. Jalaväekompaniide väljaõppeplaani mõistes oli tegemist kontrollharjutusega, mis võimaldas hinnata allüksusekursuse käigus läbitud teemade omandamist ning on eelduseks järgmiste, rühma ja kompanii koostegevuse treenimiseks mõeldud laskeharjutuste läbiviimiseks.

Märtsis ja aprillis jätkub Viru jalaväepataljonis rutiinne väljaõpe, et olla valmis "Kevadtormiks", mis sel aastal toimub 1.-20. maini Lõuna-Eestis.