Turult saab juba omamaist maasikat

Tormast pärit kaksikõed Piia (vasakul) ja Piret avasid eile Jõhvi turul oma tänavuse maasikamüügihooaja. Foto: Peeter Lilleväli

Maikuine kuumus küpsetas maasikad tavapärasemast paar nädalat varem valmis ning kuivaga kasvanud varajane kartul pole põrmugi vesine. 

"Põltsamaa", kuulutab ühe Jõhvi turu maasikamüüja marjakasti juures olev silt juba teist nädalat.

Nädal tagasi oli kilohinnaks märgitud neli eurot, reedel oli see viieni kerkinud.

Marjade täpsema kasvukoha küsimise peale kehitas müüja õlgu: tema ei tea, temale tuuakse ja tema ainult müüb. Mingit paberit, mis maasikate päritolu kinnitaks, temal ei ole.

Maasikamüüja naabruses parasjagu lilletaimi ostnud proua arvas, et tema teeks maitse järgi vahet küll − kunagi ise ka maasikaid kasvatanud.

Käis ja proovis ära ning arvas siis, et need ei tundu küll Eestis kasvanud marjad olevat. Soovitas pisut tahapoole vaadata − seal olevat tõepoolest Eesti maasikas müügil.

Põllumajandusameti Ida-Viru keskuse peaspetsialist Aare Mägi ütles, et ega üksnes maitse järgi saagi öelda, kust marjad pärit on − sorte on nii palju.

"Ostja peab oma sisetunnet usaldama; kui ikka mõnes kohas asi kahtlane tundub, tuleb lihtsalt teine müüja otsida," soovitas ta.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul pole ostjal õigust müüjalt saatedokumente nõuda.

Iseasi, et aus müüja näitaks neid kahtlevale ostjale küsimatagi − et kahtlusi kummutada.

Lõhn annab garantii

Piki letti edasi liikudes jäi silma veel üks maasikamüüja, sildi järgi Poola marjad, kilohinnaks 2.20 eurot.

Ja sealsamas vastas need päris Eesti maasikad. Kasvukohta küll kirjas polnud, aga niimoodi ei lõhna ükski importmari.

"Tormast tuleme, siin oleme sel aastal esimest päeva müümas," rääkisid kaksikõed Piia ja Piret. "Meil pole mõtet kohta sildi peale kirjutada, Torma nimi ei ütle ostjatele midagi."

Ostjaid just massiliselt polnud, aga vähehaaval ikka osteti − kilo ja poole kilo kaupa.

Õed kasvatavad maasikaid seitsmendat aastat. Taimi on 50 000, igal aastal vahetatakse viiendik neist välja. Praegu müüakse vanemate taimede marju, juulist hakkavad saaki andma maikuus maha pandud frigotaimed.

"Pikalt oli kuiv, mari jääb natuke väiksemaks, aga see-eest on neid palju küljes," rääkis Piret. "Nüüd tuli vihma ja uued marjad juba kosuvad."

Esimesed maasikad saadi juba 2. juunil, paar nädalat varem kui tavaliselt. Nüüd tuleb ilmaprognoosi jälgida ja korjamiseks kuiva aega passida.

"Hommikuks lubas vihma, sellepärast läksime eile õhtul korjama, kell oli üksteist, kui lõpetasime," rääkis Piia.

Jõhvi turule on neil nüüd tihti asja − Tartusse ei tasu müüma minna, seal on turg tihedalt maasikamüüjaid täis.

Suvelilledel on minekut

Leili Milvaste müüb omakasvatatud köögiviljataimi ja lilleistikuid varakevadest saati, nüüdseks ongi vaid lilled alles jäänud.

"Ostetakse palju rohkem kui eelmisel aastal. Eks see kuumus ja pärastised külmad tegid varem ostetud-istutatud taimedele liiga ja nende asemele otsitakse nüüd uusi. Ja praegu ostetakse palju surnuaiale viimiseks."

Seemned ostab Milvaste peamiselt suurest firmast suurte pakkidena ja nende idanemise üle pole põhjust kurta. Küll aga tegid peavalu väiksemas koguses kasvatatavad kapsad, mille seemned ta väikepakkidena ostis: "Brokolit külvasin kolm korda ja lõpuks ikka sain enda jaoks mõned taimed. Roos-, nui- ja lillkapsaga oli sama lugu, müügiks ei tulnud sealt suurt midagi."

Täielikult ebaõnnestus ka imeilusate punaste õitega suvifloksi "Pettic Strain" külv − tärkas ainult üks taim, mis oli kogemata kombel hoopis teise sordi sekka sattunud.

Suviflokse ostetakse hästi, petuuniaid ja väikseid begooniaid samuti. Sellist lille polegi, millele tahtjaid ei leiduks.

Kuiva kevade eripärad

"Ostjaid on vähe," ohkasid 24. aastat Jõhvi turul oma Kolkja külas asuva Mihkli talu toodangut müüvad Jelena ja Maksim Sidorov. "Varsti ei tasu enam üldse midagi kasvatada − inimestel pole ostmiseks raha."

Oma kurgiga olid nad Jõhvis ühed esimesed, tomatiga samuti. Kasvasid päris hästi, sest kasvumajasid sai ikka kõvasti kastetud.

Kartul kasvas põuast hoolimata − Kolkjas sadas enne selle nädala kolmapäeva viimati 28. aprillil − üllatavalt hästi.

"Pole üldse vesine nagu varajane kartul tavaliselt on, kuiv ja mure nagu vana kartul," ütles Sidorova.

Söögisibul on ilus, aga pool seemnest külvatud tippsibulast kuivas põuaga ära.

Anna Knjazeva Vaivara valla Perjatsi külast müüb nii oma kasvatatut kui mujalt pärit kraami. Kurk ja porgand, kartul ja kabatšokk on oma maadelt, tomat ja veel ühtteist mujalt.

"Kabatšokki kasvatasin kasvuhoones, esimest ja viimast korda − ei tasu ära, võtab hirmsasti ruumi ja sisse toob vähe. Ühe kabatšokitaime asemele saaks mitu kurgitaime panna," ütles ta.