Lae varing põhjustas ohtliku gaasilekke

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjad piirasid ohtliku koha sisse ja kutsusid kohaliku teenistuse, mis tagas ohutuse.
Päästjad piirasid ohtliku koha sisse ja kutsusid kohaliku teenistuse, mis tagas ohutuse. Foto: Peeter Lilleväli

Teisipäeva õhtul evakueeriti Kohtla-Järvel Kalevi tänav 7 asuvast kahekorruselisest majast gaasilekke tõttu inimesed. Päästjad avastasid lekke korterist, kus allakukkunud lagi oli gaasitoru lõhkunud.

Teisipäeval kell 18.38 sai häirekeskus teate, et Kalevi tänava elumajas on toimunud lae varing. Kohale saabunud päästjad avastasid, et 16 korteriga elumaja teisel korrusel on alla varisenud pööningu ja eluruumide vaheline lagi umbes 10 ruutmeetri ulatuses ning lõhkunud gaasitoru.

Päästjad sulgesid gaasitorud ja evakueerisid ohtlikust tsoonist kuus elanikku, üks neist, voodihaige anti üle kiirabile.

"Õnneks ohvreid ei olnud," ütles Kohtla-Järve abilinnapea Deniss Veršinin, kes nii teisipäeva õhtul kui kolmapäeva hommikul sündmuskohal oli. "Kui keegi oleks kandvate konstruktsioonide läbimädanemise tõttu tekkinud lae varingu ajal korteris olnud, siis oleks võinud raske õnnetus juhtuda."

Linnavalitsus aitas inimesi peavarju leidmisel. Neile, kel vaja, pakuti kohti varingumaja vastas asuvas Virumaa kolledži ühiselamus. Inimesed eelistasid siiski ajutiselt sugulaste juurde minna.

Ehituskonstruktsioonide ekspert esitab lähiajal oma kommentaarid olukorra kohta. Linnapea Jevgeni Solovjovi sõnul võib linnavalitsus toetama ühistut  näiteks sellega, et ei võta ekspertiisi eest raha, kuid majaelanikud peavad varingu tagajärjed oma kulul ise likvideerima ja edaspidi oma majapidamise eest ise hoolitsema  − nagu iga teine omanikki.

Kõik mädanes

Majahaldur ja sama maja esimesel korrusel asuva firma Business-Soft juht Viktor Ivanov arvab, et juhtunu põhjustas varisenud laega korteri omaniku vastutustundetus.

"Seal pole viis aastat keegi elanud," selgitas ta. "Selle teise korruse korteri omanik on naine, kellele kuulub esimesel korrusel ka üks korter. Ta ei maksa kummagi eest, on võlgnik ja loomulikult ei remondi ta midagi."

Kaugkütteradiaatorid on eemaldatud, korterites on niiskus ja hallitus. Selle naise korterid on üksteise peal, nii et teised elanikud poleks varingut märganudki, kuid nad tundsid majas gaasilõhna ja kutsusid päästjad. Gaas ja elekter lülitati majast välja, elanikud evakueeriti.

Eile hommikul kella kümne paiku taastati elekter ja lõunaks gaas.

Probleemid jäävad

"Postid paneme varingukohas laele toeks ja soojustuse paigaldame ühisuse arvelt ka, kuid ülejäänu peab korteriomanik tegema," selgitas Viktor Ivanov, lisades, et lootust selleks on vähe.

Mehe sõnul olevat varingukorteri omanik talle öelnud, et laeremondiks raha ei ole. "Ta ei kavatse siin midagi teha, korterid on müüki pandud, aga kes neid sellises olukorras ostab?" on haldur maja tuleviku pärast mures. "Väga probleemne maja. Mitme korteri omanikud ei ela majas ega anna ennast näole, teiste korterite omad on aga üle kaheksakümnesed, keegi ei taha remonti investeerida. Ja tagajärg ongi käes."

Majas on korteriomanike ühisus, Viktor Ivanovi sõnul on tal vähe  õiguslikke hoobasid lohakate korteriomanike mõjutamiseks. Edaspidi on kavas korteriühistu luua, sellel on sääraste korteriomanikega võitlemiseks rohkem võimalusi, kuid kõik ei ole nii lihtne. "16 korterist ei ela kuues kuni kaheksas püsivalt kedagi," nendib haldur. "Ülejäänud elanikud on eakad, ütlevad, et neil pole palju jäänud, ega taha midagi teha."

Nii et läbimädanevate konstruktsioonide ja vahelagede probleem elaniketa ja kütmata korterites püsib ning pole mingit garantiid, et homme mõnes tühjas korteris lagi või sein sisse ei kuku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles